Fotod ja video: Tallinna Sadama kolmandaks juhatuse liikmeks sai Margus Vihman ({{commentsTotal}})

{{1474357801000 | amCalendar}}

Tallinna Sadama nõukogu kinnitas tänasel koosolekul ametisse kolmanda juhatuse liikme, kelleks sai Margus Vihman.

Pärast korruptsiooniskandaalile järgnenud juhivahetust on Tallinna Sadam töötanud kaheliikmelise juhatusega. Täna ametisse kinnitatud Vihman hakkab vastutama sadama kommertstegevuse ehk kliendisuhete ja müügitegevuse eest.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul otsiti kommertsjuhiks eelkõige inimest, kes oleks proaktiivne uute kaubagruppide ja operaatorite leidmisel.

„Margus Vihmani valimisel sai otsustavaks tema pikaajaline müügitöö kogemus rahvusvahelistes ettevõtetes, aga ka hea analüüsivõime ning strateegilise ja taktikalise müügiplaneerimise oskus. Vähemoluline polnud tema aktiivne hoiak ning tahe panustada Tallinna Sadama erinevate ärisuundade müügistrateegiate arendamisse ning rakendamisse,“ lisas Kalm.

Margus Vihmani sõnul motiveeris teda kandideerima Tallinna Sadama kommertsjuhiks võimalus rakendada olemasolevaid kogemusi ning areneda edasi uues valdkonnas.

Margus Vihman alustab Tallinna Sadamas tööd 1. novembrist. Juhatuse liikme – kommertsjuhi leping sõlmitakse temaga viieks aastaks.

Margus Vihmanil on rahvusvahelise ärijuhtimise magistrikraad Estonian Business Schoolist (EBS). Tema eelmine töökoht oli Wolf Groupi emaettevõtte Krimelte müügidirektor, kus ta vastutas grupi müügistrateegia väljatöötamise ja elluviimise eest. Vihman on varasemalt olnud Ruukki Venemaa loodepiirkonna müügidirektor, Henkel Makroflexi Venemaa allorganisatsiooni tegevjuht ja Hilti Eesti juhataja.

"Ma usun, et ettevõte on heas seisus. Kui vaatame eelmise aasta tulemusi, siis on mõningad kaubagrpid, mis on languses, samas veerem ja puistelast on kerges tõusus. Reisijatevedu on olnud pidevas tõusus, nii et kindlasti on vaja nendes kaubagruppides, mis on languses, uusi kliente ja selleks ma siin olengi, et seda tööd teha," kommenteeris Vihman "Aktuaalsele kaamerale".

Varasemalt töö asjus kolm aastat Moskvas ja kaks aastat Peterburis elanud Vihman usub, et Venemaa kogemusest on Tallinna Sadamas töötades abi, kuivõrd naaberriigist ei saa üle ega ümber.

Vihman leidis, et kuivõrd turg on muutunud, peab ka Tallinna Sadama müügitegevus ja juhtimine sellega arvestama, ehkki ta ei pidanud ka senist tööd kuidagi viletsaks, kuivõrd reisijatevedu on pidevalt kasvanud ning enamikus kaubagruppides on suudetud varasemat mahtu säilitada.

Vihman peab oluliseks süsteemset lähenemist, mille käigus tuleb vaadata üle senine strateegia ja kliendile pakutavad väärtused, samuti konkurentsiolukord, enne kui hakata mingeid muutusi läbi viima.

Tallinna Sadama juhatuse liikme- kommertsjuhi avalikule konkursile esitasid avalduse 29 inimest ning neile lisandusid personaliotsingufirma Amrop poolt sihtotsinguga leitud kandidaadid, kokku 80 inimest.

Tallinna Sadama juhatusse kuuluvad hetkel Valdo Kalm ning finantsjuht Marko Raid.

Uudisele on lisatud galerii Tallinna Sadama nõukogu koosolekust ja Margus Vihmani intervjuu "Aktuaalsele kaamerale".



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: