Fotod ja video: Tallinna Sadama kolmandaks juhatuse liikmeks sai Margus Vihman ({{commentsTotal}})

{{1474357801000 | amCalendar}}

Tallinna Sadama nõukogu kinnitas tänasel koosolekul ametisse kolmanda juhatuse liikme, kelleks sai Margus Vihman.

Pärast korruptsiooniskandaalile järgnenud juhivahetust on Tallinna Sadam töötanud kaheliikmelise juhatusega. Täna ametisse kinnitatud Vihman hakkab vastutama sadama kommertstegevuse ehk kliendisuhete ja müügitegevuse eest.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul otsiti kommertsjuhiks eelkõige inimest, kes oleks proaktiivne uute kaubagruppide ja operaatorite leidmisel.

„Margus Vihmani valimisel sai otsustavaks tema pikaajaline müügitöö kogemus rahvusvahelistes ettevõtetes, aga ka hea analüüsivõime ning strateegilise ja taktikalise müügiplaneerimise oskus. Vähemoluline polnud tema aktiivne hoiak ning tahe panustada Tallinna Sadama erinevate ärisuundade müügistrateegiate arendamisse ning rakendamisse,“ lisas Kalm.

Margus Vihmani sõnul motiveeris teda kandideerima Tallinna Sadama kommertsjuhiks võimalus rakendada olemasolevaid kogemusi ning areneda edasi uues valdkonnas.

Margus Vihman alustab Tallinna Sadamas tööd 1. novembrist. Juhatuse liikme – kommertsjuhi leping sõlmitakse temaga viieks aastaks.

Margus Vihmanil on rahvusvahelise ärijuhtimise magistrikraad Estonian Business Schoolist (EBS). Tema eelmine töökoht oli Wolf Groupi emaettevõtte Krimelte müügidirektor, kus ta vastutas grupi müügistrateegia väljatöötamise ja elluviimise eest. Vihman on varasemalt olnud Ruukki Venemaa loodepiirkonna müügidirektor, Henkel Makroflexi Venemaa allorganisatsiooni tegevjuht ja Hilti Eesti juhataja.

"Ma usun, et ettevõte on heas seisus. Kui vaatame eelmise aasta tulemusi, siis on mõningad kaubagrpid, mis on languses, samas veerem ja puistelast on kerges tõusus. Reisijatevedu on olnud pidevas tõusus, nii et kindlasti on vaja nendes kaubagruppides, mis on languses, uusi kliente ja selleks ma siin olengi, et seda tööd teha," kommenteeris Vihman "Aktuaalsele kaamerale".

Varasemalt töö asjus kolm aastat Moskvas ja kaks aastat Peterburis elanud Vihman usub, et Venemaa kogemusest on Tallinna Sadamas töötades abi, kuivõrd naaberriigist ei saa üle ega ümber.

Vihman leidis, et kuivõrd turg on muutunud, peab ka Tallinna Sadama müügitegevus ja juhtimine sellega arvestama, ehkki ta ei pidanud ka senist tööd kuidagi viletsaks, kuivõrd reisijatevedu on pidevalt kasvanud ning enamikus kaubagruppides on suudetud varasemat mahtu säilitada.

Vihman peab oluliseks süsteemset lähenemist, mille käigus tuleb vaadata üle senine strateegia ja kliendile pakutavad väärtused, samuti konkurentsiolukord, enne kui hakata mingeid muutusi läbi viima.

Tallinna Sadama juhatuse liikme- kommertsjuhi avalikule konkursile esitasid avalduse 29 inimest ning neile lisandusid personaliotsingufirma Amrop poolt sihtotsinguga leitud kandidaadid, kokku 80 inimest.

Tallinna Sadama juhatusse kuuluvad hetkel Valdo Kalm ning finantsjuht Marko Raid.

Uudisele on lisatud galerii Tallinna Sadama nõukogu koosolekust ja Margus Vihmani intervjuu "Aktuaalsele kaamerale".



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema