Tarand tahab kohtu abil panna Kallase ja Repsi toetusallkirju koguma ({{commentsTotal}})

{{1474367507000 | amCalendar}}

Eelmistel presidendivalimistel edutult kandideerinud Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand esitas halduskohtule kaebuse, et panna presidendikandidaadid Siim Kallas ja Mailis Reps nende valimiskogus ülesseadmiseks endale toetusallkirju koguma.

Tarand esitas halduskohtule vaide vabariigi valimiskomisjoni tegevusele, kuna tema hinnangul on komisjon jätnud tähelepanuta valimiste protseduurilised rikkumised riigikogus toimunud valimisvoorude käigus.

Tarand taotleb kohtult esialgset õiguskaitset, millega peatatakse mittesalajasel hääletusel tekkinud isikute automaatne registreerimine kandidaatidena valimiskogus. "Konkreetselt puudutab see siis Mailis Repsi ja Siim Kallase kandidatuure," märkis Tarand ja lisas, et vabandab kohe Repsi ees, kelle meeskonnas "pole salajasuse pilastamist tuvastatud".

Tarand tahab, et kohus lükkaks valimised edasi seni, kuni vabariigi valimiskomisjon garanteerib valimiste salajasuse.

"Tänu ajakirjandusele teame, et riigikogus läbi viidud presidendivalimiste esimeses voorus rikuti räigelt valimisseaduse salajasuse nõuet," ütles Tarand viidaters sellele, et mitmed riigikogulased pildistasid ja jagasid sotsiaalmeedias oma täidetud valimissedeleid.

Vabariigi valimiskomisjon on märkinud, et komisjon ei saa kuidagi takistada riigikogu saadikul oma hääletussedelist foto tegemist, kuid leiab, et salajasuse põhimõttest peaks iga saadik ise kinni hoidma.

"Iga valija hääletab hääletamiskabiinis ise. Puuduvad täiendavad võimalused kontrollida valija käitumist hääletamise hetkel, sest valija tegevuse jälgimine hääletamiskabiinis läheks omakorda vastuollu valimiste salajasuse põhimõttega," tõdes valimiskomisjon, kuid kutsus üles hääletajaid järgima põhiseaduses ja presidendi valimise seaduses sätestatud hääletamise salajasuse põhimõtet.

Riigiprokuratuuri hinnangul riigikogus toimunud presidendivalimiste salajasel hääletamisel oma hääle avalikustamisel ei olnud tegemist kuriteoga, sest karistusseadustiku paragrahv 160 ei näe ette kriminaalvastutust presidendi valimistel toimuda võivate valmisvabaduse rikkumiste suhtes.

Toimetaja: Marek Kuul



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: