Kose-Mäo teelõigu ehitus algab järgmisel suvel, projekteerimine käib ({{commentsTotal}})

Kose kiiruskaamera
Kose kiiruskaamera Autor/allikas: Maateeamet

Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo vahelise neljarealise maanteelõigu projekteerimistööd on alanud, lõiku plaanitakse ehitama asuda järgmisest suvest ning see peaks valmima 2022. aastaks.

Projekteerimist alustati Kose ja Võõbu vahelisest 25-kilomeetrisest lõigust, mille ehitusega loodetakse algust teha järgmise aasta suvel. Ehitushange kuulutatakse välja pärast projekti valmimist, eeldatavalt juhtub see tuleva aasta esimeses pooles.

Kose-Võõbu lõiguga samal ajal on käimas ka Võõbu-Mäo 15-kilomeetrise lõigu projekteerimine, mis peaks valmima järgmise aasta veebruaris. Selle lõigu lõigu ehitus on planeeritud 2019. aastasse, kuid eelnevalt on vaja hankida ehituse tarbeks vajalik maa ning valida ehitaja.

Majandusminister Kristen Michal tundis headmeelt, et projektiga pole venitatud ning ehitus suudeti tuua varasemaks. “Projekt on küll mahukus, kuid tasuv ning inimelusid säästev. Teelõigu sotsiaalmajanduslikuks tasuvuseks on ministeeriumi teatel hinnatud 10 miljonit aastas.

Kose-Mäo lõik on plaanis välja ehitada 2+2-realisena ning selle 40-kilomeetrise teelõigu ehitamise tulemusel lüheneb Tallinnast Tartusse sõit 5,3 kilomeetri võrra.

Ajaliseks võiduks hinnatakse praegusega võrreldes kuni üheksa minutit, mis tuleneb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka praegusest olukorrast, kus tihtipeale tuleb liikuda tihedas kolonnis lubatud piirkiirusest aeglasemalt. Pikaks venivad autokolonnid aeglasemalt sõitjate taga toovad aga kaasa ohtlikke möödasõite, mis suurendavad liiklusõnnetuste arvu.

Liiklusõnnetuste statistikas paistab Kose-Mäo teelõik silma suure hulga hukkunute arvuga. Ehkki kogu Tallinna-Tartu maantee trassist moodustab see lõik viiendiku, on seal toimunud lausa pooled hukkunuga liiklusõnnetused.

Kose-Võõbu lõigu projekteerijaks on Leedu firma UAB Kelprojektas ning Võõbu-Mäo teelõigu projekteerib Reaalprojekt OÜ.



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema