Kose-Mäo teelõigu ehitus algab järgmisel suvel, projekteerimine käib ({{commentsTotal}})

Kose kiiruskaamera
Kose kiiruskaamera Autor/allikas: Maateeamet

Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo vahelise neljarealise maanteelõigu projekteerimistööd on alanud, lõiku plaanitakse ehitama asuda järgmisest suvest ning see peaks valmima 2022. aastaks.

Projekteerimist alustati Kose ja Võõbu vahelisest 25-kilomeetrisest lõigust, mille ehitusega loodetakse algust teha järgmise aasta suvel. Ehitushange kuulutatakse välja pärast projekti valmimist, eeldatavalt juhtub see tuleva aasta esimeses pooles.

Kose-Võõbu lõiguga samal ajal on käimas ka Võõbu-Mäo 15-kilomeetrise lõigu projekteerimine, mis peaks valmima järgmise aasta veebruaris. Selle lõigu lõigu ehitus on planeeritud 2019. aastasse, kuid eelnevalt on vaja hankida ehituse tarbeks vajalik maa ning valida ehitaja.

Majandusminister Kristen Michal tundis headmeelt, et projektiga pole venitatud ning ehitus suudeti tuua varasemaks. “Projekt on küll mahukus, kuid tasuv ning inimelusid säästev. Teelõigu sotsiaalmajanduslikuks tasuvuseks on ministeeriumi teatel hinnatud 10 miljonit aastas.

Kose-Mäo lõik on plaanis välja ehitada 2+2-realisena ning selle 40-kilomeetrise teelõigu ehitamise tulemusel lüheneb Tallinnast Tartusse sõit 5,3 kilomeetri võrra.

Ajaliseks võiduks hinnatakse praegusega võrreldes kuni üheksa minutit, mis tuleneb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka praegusest olukorrast, kus tihtipeale tuleb liikuda tihedas kolonnis lubatud piirkiirusest aeglasemalt. Pikaks venivad autokolonnid aeglasemalt sõitjate taga toovad aga kaasa ohtlikke möödasõite, mis suurendavad liiklusõnnetuste arvu.

Liiklusõnnetuste statistikas paistab Kose-Mäo teelõik silma suure hulga hukkunute arvuga. Ehkki kogu Tallinna-Tartu maantee trassist moodustab see lõik viiendiku, on seal toimunud lausa pooled hukkunuga liiklusõnnetused.

Kose-Võõbu lõigu projekteerijaks on Leedu firma UAB Kelprojektas ning Võõbu-Mäo teelõigu projekteerib Reaalprojekt OÜ.



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: