Kose-Mäo teelõigu ehitus algab järgmisel suvel, projekteerimine käib ({{commentsTotal}})

Kose kiiruskaamera
Kose kiiruskaamera Autor/allikas: Maateeamet

Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo vahelise neljarealise maanteelõigu projekteerimistööd on alanud, lõiku plaanitakse ehitama asuda järgmisest suvest ning see peaks valmima 2022. aastaks.

Projekteerimist alustati Kose ja Võõbu vahelisest 25-kilomeetrisest lõigust, mille ehitusega loodetakse algust teha järgmise aasta suvel. Ehitushange kuulutatakse välja pärast projekti valmimist, eeldatavalt juhtub see tuleva aasta esimeses pooles.

Kose-Võõbu lõiguga samal ajal on käimas ka Võõbu-Mäo 15-kilomeetrise lõigu projekteerimine, mis peaks valmima järgmise aasta veebruaris. Selle lõigu lõigu ehitus on planeeritud 2019. aastasse, kuid eelnevalt on vaja hankida ehituse tarbeks vajalik maa ning valida ehitaja.

Majandusminister Kristen Michal tundis headmeelt, et projektiga pole venitatud ning ehitus suudeti tuua varasemaks. “Projekt on küll mahukus, kuid tasuv ning inimelusid säästev. Teelõigu sotsiaalmajanduslikuks tasuvuseks on ministeeriumi teatel hinnatud 10 miljonit aastas.

Kose-Mäo lõik on plaanis välja ehitada 2+2-realisena ning selle 40-kilomeetrise teelõigu ehitamise tulemusel lüheneb Tallinnast Tartusse sõit 5,3 kilomeetri võrra.

Ajaliseks võiduks hinnatakse praegusega võrreldes kuni üheksa minutit, mis tuleneb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka praegusest olukorrast, kus tihtipeale tuleb liikuda tihedas kolonnis lubatud piirkiirusest aeglasemalt. Pikaks venivad autokolonnid aeglasemalt sõitjate taga toovad aga kaasa ohtlikke möödasõite, mis suurendavad liiklusõnnetuste arvu.

Liiklusõnnetuste statistikas paistab Kose-Mäo teelõik silma suure hulga hukkunute arvuga. Ehkki kogu Tallinna-Tartu maantee trassist moodustab see lõik viiendiku, on seal toimunud lausa pooled hukkunuga liiklusõnnetused.

Kose-Võõbu lõigu projekteerijaks on Leedu firma UAB Kelprojektas ning Võõbu-Mäo teelõigu projekteerib Reaalprojekt OÜ.



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: