Hanso: Venemaa ettepanekule vastamist ei pea igas etapis avalikkusele selgitama ({{commentsTotal}})

Hannes Hanso
Hannes Hanso Autor/allikas: valitsus.ee

Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et Venemaa kutse arutada Läänemere julgeolekut ei ole teema, mida peaks pidevalt avalikkusele selgitama. Tema sõnul on tegemist rutiinse diplomaatilise suhtlusega.

"Tegelikult on see asutustevaheline diplomaatiline tegevus. Ma ei tea, kui detailides me peame igas etapis avalikkust valgustama. See on rutiinne töö osa. Meil on oma riiklikud süsteemid nende küsimustega tegelemiseks. Ja kui me oleme oma seisukohad kujundanud, siis anname sellest ka avalikkusele teada," ütles Hanso ERR-ile.

Hanso ei öelnud ka seda, millal võiks vastus Venemaa kutsele tulla. "See ei ole mingi teema, mida me iga päev arutaksime. Iga asi omal ajal," lausus ta.

"See asi ei ole üldse nii keeruline, kui paistab. Meil on olemas erinevad formaadid, mille kaudu me saame Venemaaga suhelda. Küsimus on, et kas me peame mingi uue formaadi veel looma. Me kavatseme Venemaa kutsele vastata koordineeritult, oma partneritega. Seal on 6 või 7 riiki, kellele selline kutse on esitatud. Miks see aega võtab, on see, et ma peame kõik oma analüüsid tegema ja ühiselt vastama. Kuna osapooli on palju, siis on see mõistetav, et see aega võtab," selgitas Hanso.

Hanso: Saksamaa ja Taani ei ole kutset saanud

Hanso sõnul ei ole Saksamaa ja Taani kutset kõnelusteks saanud. "Minu teada Saksamaale ja Taanile, kellel on täiesti legitiimsed huvid Läänemere piirkonnas, seda kutset ei ole esitatud, siis on küsimus, et milline loogika selle taga on. Miks osad riigid on kaasatud, teised ei ole," küsis kaitseminister.

Venemaa kaitseministeerium kutsus NATO liikmesriikide esindajaid septembriks Moskvasse visiidile. Lisaks näiteks allianssi kuuluvatele Poolale ja Balti riikidele on küllakutse saanud ka NATO-sse mitte kuuluvad Soome ja Rootsi.

Septembri alguses ütles Venemaa asekaitseminister Anatlo Antonov, et ootab endiselt NATO-lt vastust usaldusmeetmete ettepanekule.

"Loomulikult peavad ametivennad ise otsustama, millise vastuse nad Venemaa koostöökavale ette valmistavad. Soodsaks sõnumiks peame Eesti ja Leedu kaitseministri ametlikke teateid kavatsusest valmistada ette vastus meie ettepanekutele. Esialgu aga ei tea, kui kaua me ootama peame," ütles Antonov.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: