Haridustöötajate Liit: õpetajate palgatõus on lubatust väiksem
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) avaldas muret, et tänavu pole õpetajate töötasu miinimum tõusnud valituse lubatud tasemeni riigi keskmisest palgast, haridusminister Maris Lauri sõnul on põhjuseks prognoositust suurem üldine palgatõus.
EHL saatis haridusministeeriumile, valitsusele ja riigikogus esindatud erakondadele pöördumise, milles viitavad saatele "Kahekõne", kus Lauri ütles, et et see, kuidas riik tasustab õpetajaid, näitab ka hinnangut nendesse. "Valitsus deklareerib, et Eestis on haridus ja õpetajad üks olulistest prioriteetidest, kuid tegudes see selle valitsuse koosseisu ajal väljendunud ei ole," seisab EHL-i juhatuse esimehe Reemo Voltri allkirjastatud pöördumises.
EHL meenutab valitsuse lubadust, et aastaks 2019 moodustab Eesti õpetaja keskmine töötasu 120% riigi keskmisest töötasust. "Praegust rahastamissüsteemi arvestades, igale omavalitsusele eraldatakse iga õpetaja ametikoha kohta tema töötasu miinimum ja lisaks veel 20 protsenti, tähendab see, et õpetaja töötasu miinimum peab 2019. aastal olema võrdne riigi keskmise töötasuga."
Paraku tuleb EHL-i teatel tõdeda, et sel aastal on õpetajate töötasu miinimum riigi keskmisest töötasust hoopis eemaldunud. EHL toob näiteks, et kui 2015. aastal oli keskmine palk 1056 eurot, siis õpetaja töötasu miinimum oli 900 eurot ehk 85 protsenti riigi keskmisest, siis sel aastal on keskmine palk 1137 eurot, õpetaja miinimumtasu 958 eurot, mis teeb 84 protsenti. Siiski on olukord õpetajate jaoks paranenud, kuna nende miinimumtasu moodustas 2013. aastal 75 ja 2014. aastal 80 protsenti keskmisest.
Kesmine palk on tõusnud prognoositust enam
Voltriga teisipäeval kohtunud Lauri ütles ERR-ile, et probleemi olemus on väga lihtne, sest keskmine palk on tõusnud prognoositust kiiremini. "Selline on reaalne elu, kui vaatame järgmise aasta eelarvet, siis on sama lugu," tõdes Lauri. Ta nentis, et ühel hetkel palgatõus pidurdub ja õpetajate palgasoov on nagu kõikide teiste riigilt palka saavate inimestega läbiräälimiste ja kokkulepete küsimus.
EHL viitab haridusministeeriumi käesoleva aasta kevadel tellitud ja TNS Emori poolt läbiviidud õpetajaameti kuvandi ja atraktiivsuse uuringule, mis näitas, et Eestis saadakse küll aru õpetajaameti olulisusest, kuid sealjuures ei ole amet populaarne, kuna tasu töö eest ei ole konkurentsivõimeline.
"Kui lähtume lubadusest, et õpetajate töötasu peab tõusma 120 protsendini riigi keskmisest töötasust, ehk töötasu miinimum peab tõusma võrdseks riigi keskmise töötasuga, on vaja järgmistel aastatel oluliselt suuremat palgatõusu kui oli 2016 aastal," leiab liit.
Kui 2019. aastal on EHL arvutuste kohaselt keskmine palk 1332 eurot ja õpetajate miinimum sellega võrdne, siis eeldaks see 12-protsendilist palgatõusu.
Teine oluline teema seoses hariduse rahastamisega on EHL hinnagul seotud riigikontrolli hariduse auditiga, kus soovitatakse loobuda Eestis hariduse sihtotstabelisest rahastamisest. "Eesti Haridustöötajate Liit on otsustavalt selle vastu, et Eestis kaotataks hariduse sihtostrabeline rahastamine. See samm seaks veel suurema löögi alla juba eelpool välja toodud lubaduse tõsta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks, st võrdseks teiste kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga," seisab pöördumises.
"Kahjuks pean Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni juhina tõdema, et õpetajatel hakkab usk lubadustesse kaduma. Seega ootame otsustajatelt hariduse olulisusest arusaamist ning sellele vastavat tegutsemist riigi eelarve koostamisel. Jääme ootama teiepoolseid reaalseid samme lubaduste täitmiseks," ütles Voltri.
Toimetaja: Indrek Kuus