Haridustöötajate Liit: õpetajate palgatõus on lubatust väiksem ({{commentsTotal}})

Õpetaja klassi ees.
Õpetaja klassi ees. Autor/allikas: Bob Cotter/Creative Commons

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) avaldas muret, et tänavu pole õpetajate töötasu miinimum tõusnud valituse lubatud tasemeni riigi keskmisest palgast, haridusminister Maris Lauri sõnul on põhjuseks prognoositust suurem üldine palgatõus.

EHL saatis haridusministeeriumile, valitsusele ja riigikogus esindatud erakondadele pöördumise, milles viitavad saatele "Kahekõne", kus Lauri ütles, et et see, kuidas riik tasustab õpetajaid, näitab ka hinnangut nendesse. "Valitsus deklareerib, et Eestis on haridus ja õpetajad üks olulistest prioriteetidest, kuid tegudes see selle valitsuse koosseisu ajal väljendunud ei ole," seisab EHL-i juhatuse esimehe Reemo Voltri allkirjastatud pöördumises.

EHL meenutab valitsuse lubadust, et aastaks 2019 moodustab Eesti õpetaja keskmine töötasu 120% riigi keskmisest töötasust. "Praegust rahastamissüsteemi arvestades, igale omavalitsusele eraldatakse iga õpetaja ametikoha kohta tema töötasu miinimum ja lisaks veel 20 protsenti, tähendab see, et õpetaja töötasu miinimum peab 2019. aastal olema võrdne riigi keskmise töötasuga."

Paraku tuleb EHL-i teatel tõdeda, et sel aastal on õpetajate töötasu miinimum riigi keskmisest töötasust hoopis eemaldunud. EHL toob näiteks, et kui 2015. aastal oli keskmine palk 1056 eurot, siis õpetaja töötasu miinimum oli 900 eurot ehk 85 protsenti riigi keskmisest, siis sel aastal on keskmine palk 1137 eurot, õpetaja miinimumtasu 958 eurot, mis teeb 84 protsenti. Siiski on olukord õpetajate jaoks paranenud, kuna nende miinimumtasu moodustas 2013. aastal 75 ja 2014. aastal 80 protsenti keskmisest.

Kesmine palk on tõusnud prognoositust enam

Voltriga teisipäeval kohtunud Lauri ütles ERR-ile, et probleemi olemus on väga lihtne, sest keskmine palk on tõusnud prognoositust kiiremini. "Selline on reaalne elu, kui vaatame järgmise aasta eelarvet, siis on sama lugu," tõdes Lauri. Ta nentis, et ühel hetkel palgatõus pidurdub ja õpetajate palgasoov on nagu kõikide teiste riigilt palka saavate inimestega läbiräälimiste ja kokkulepete küsimus.

EHL viitab haridusministeeriumi käesoleva aasta kevadel tellitud ja TNS Emori poolt läbiviidud õpetajaameti kuvandi ja atraktiivsuse uuringule, mis näitas, et Eestis saadakse küll aru õpetajaameti olulisusest, kuid sealjuures ei ole amet populaarne, kuna tasu töö eest ei ole konkurentsivõimeline.

"Kui lähtume lubadusest, et õpetajate töötasu peab tõusma 120 protsendini riigi keskmisest töötasust, ehk töötasu miinimum peab tõusma võrdseks riigi keskmise töötasuga, on vaja järgmistel aastatel oluliselt suuremat palgatõusu kui oli 2016 aastal," leiab liit.

Kui 2019. aastal on EHL arvutuste kohaselt keskmine palk 1332 eurot ja õpetajate miinimum sellega võrdne, siis eeldaks see 12-protsendilist palgatõusu.

Teine oluline teema seoses hariduse rahastamisega on EHL hinnagul seotud riigikontrolli hariduse auditiga, kus soovitatakse loobuda Eestis hariduse sihtotstabelisest rahastamisest. "Eesti Haridustöötajate Liit on otsustavalt selle vastu, et Eestis kaotataks hariduse sihtostrabeline rahastamine. See samm seaks veel suurema löögi alla juba eelpool välja toodud lubaduse tõsta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks, st võrdseks teiste kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga," seisab pöördumises.

"Kahjuks pean Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni juhina tõdema, et õpetajatel hakkab usk lubadustesse kaduma. Seega ootame otsustajatelt hariduse olulisusest arusaamist ning sellele vastavat tegutsemist riigi eelarve koostamisel. Jääme ootama teiepoolseid reaalseid samme lubaduste täitmiseks," ütles Voltri.

Toimetaja: Indrek Kuus



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: