Graafik ja numbrid | ERR-i küsitlus: Kaljurannal on ülinapp edumaa Kallase ees ({{commentsTotal}})

{{1474372854000 | amCalendar}}

Rahvusringhäälingu värske valimiskogu liikmete küsitlus näitab, et presidendivalimistel valimiskogus on ülinapp edumaa Marina Kaljurannal Siim Kallase ees.

Kaljuranda toetas 69 ja Siim Kallast 68 oma eelistuse väljaöelnud valijameest. Neile järgneb Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps 61 häälega. Allar Jõksi toetab 58 ja Mart Helmet 10 valijameest. Oma eelistuse avaldas 335 valimiskogu liikmest 264. Kättesaamatuks jäi valimiskogu viis liiget.

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul näitab küsitlus, et konkurents tuleb väga tasavägine, kuid välja on kujunenud kolm kõige tõenäolisemat pretendenti, kes pääseksid valimiskogus teise vooru.

"Jah, kõige paremad võimalused on selleks Siim Kallasel ja Marina Kaljurannal, seda on näidanud ka teised küsitlused, mida on valijameeste seas tehtud, nii Eesti Ekspressi kui Postimehe oma. Kõik demonstreerivad seda, et samuti Mailis Reps päris heade šanssidega ja ka Allar Jõksi võimalusi ei tasuks päris maha matta. Olukord on üsna ennustamatu. Tõenäosus, et Kaljurand pääseb teise vooru üsna suur, arvetades ka seda, et ta paljude teine eelistus, aga väga kindlaid prognoose ei saa teha," rääkis Saarts ERR-ile.

Samas teises valikus jättis eelistuse ütlemata oluliselt suurem arv valimiskogu liikmetest, nii et neid vastuseid ei saa pidada eriti usaldusväärseteks.

Saarts sõnul üritavad erakonnad teha omavahelisi kokkuleppeid teise vooru eel, sest esimeses voorus üritatakse toetada just oma kandidaati. Mart Helme väike toetus valijameeste seas näitab Saartsi sõnul aga seda, et endise Rahvaliidu liikmed, kes on paljudes omavalitsustes võimul, ei pea ennast EKRE-ga seotuks.

ERR viis küsitluse läbi 14.-20. septembrini, kusjuures paluti nendel valjameestel, kes nimetasid oma eelistusena Eiki Nestorit, nimetada täna oma uus eelistus. Suur osa neist otsustas Marina Kaljuranna kasuks, kuid toetushääli sai märgatavalt juurde ka Mailis Reps.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond otsustas eile õhtul, et ei esita Eiki Nestorit presidendikandidaadiks ja oma toetus antakse Kaljurannale.

 



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: