Toomas Alatalu: Vene valimised – Putini tühijooks ({{commentsTotal}})

Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu. Autor/allikas: ERR

Venemaa president Vladimir Putin ei suutnud oma meeleheitlikest ponnistustest hoolimata valijate aktiivsust suurendada ja see näitab tema kodust jõuetust, kirjutab poliitikavaatleja Toomas Alatalu oma arvamusloos.

Muidugi võib öelda, et Venemaa riigiduuma valimised lõppesid nii, nagu oli oodata, ent paraku annab säärane väide märku Venemaa tegelikkuse ebapiisavast tundmisest. Juba ainuüksi teadmine, et valimistest võttis sedapuhku osa 48% valijaist (samas kui 2011. aastal oli see näitaja 60,1% ja 2007. aastal 63,71%) ütleb muud.

Eeskätt seda, et valimas käib järjest vähem inimesi: sel korral 52,2 miljonit ja 28,3 miljonit neist hääletas võimupartei Ühtse Venemaa poolt. 2011. aastal olid need arvud 64,6 ja 32,4 ning 2007. aastal 69,5 ja 44,7 miljonit.

Tõsi, et Venemaal võetakse aktiivsemalt osa presidendivalimistest, ent nendegi tulemustes on nüanss, mis üldist ettekujutust – et Vladimir Putini populaarsus on totaalne – rikub ning annab märku, et ei maksa venelaste hingeelu ja käitumist liiga lihtsaks ka pidada. Nimelt osales 2008. aastal Venemaa presidendivalimistel 74,7 miljonit inimest, kellest 52,5 miljonit hääletas toonase kandidaadi Dmitri Medvedevi poolt. 2012. aastal oli hääletajaid jälle vähem, vaid 71,5 miljonit ja Putinit toetas 45,5 miljonit.

Elik – Putin on mees, keda kodus austatakse ja maailmas kardetakse. Venelased on temaga silmnähtavalt rahul ja kui seda küsitakse, on toetajaid 82% ja rohkemgi. Ent siis, kui tuleb võimalus see arvamus vormistada toetushääleks valimistel, jätavad pooled selle tegemata. Ja see mittetegijate mass vaid kasvab.

Ka Eestis – 2011. aastal võttis siinsetest Vene kodanikest riigiduuma valimistest osa 19000, nüüd 11000.

Pole raske märgata, et autoritaarsetel riikidel, eriti Euroopas asuvatel, tuleb varem või hiljem ajaga kaasas käia. Sestap polnudki üllatus, kui Valgevene äsjastel, 11. septembril toimunud parlamendivalimistel pääses esinduskogusse ka opositsioonipartei (mis sest, et 2 esindajaga). Venemaal teadupärast ei juhtunud sedagi, ent rõhu asetamine valimiste läbipaistvusele, hääletamise algusest lõpuni kontrollimise võimaldamine, tõi päevavalgele muu, veelgi olulisema. Nimelt – kui 2011. aastal oli Moskvas ja Peterburis valimistest osavõtt ametlikult 61,7% ja 54,5%, siis nüüd üksnes 20% ja 16,1%.

Kui pisut ettepoole vaadata, siis tuleb kehva valimistulemuse eest kellelgi maksta ja loogiliselt peaks see olema peaminister Dmitri Medvedev.

Just neid viimaseid arve tulebki pidada antud valimiste suurimaks uudiseks – võimul pole kummaski pealinnas õiget kandepinda, võimupartei korjab oma toetushääled Venemaa avarustest. Rahvuspiirkondades, sedapuhku Tšetšeenias ja Tuvas, aga tulevad inimesed massiliselt hääletama hoopis teistsugustel põhjustel kui Kesk-Venemaal, ent see on antud juhul kõrvalteema.

Kõige huvitavam on see, et tagasilöök valimisaktiivsuses oli ette teada ja Putini viimase kolme nädala energia läks selle ärahoidmisele, ent tulutult. Seda tuleb pidada Vene valimiste teiseks peauudiseks.

Sündmustik ise aga hargnes nii. 1. septembril avaldasid Levada keskuse sotsioloogid sensatsioonilise uudise Ühtse Venemaa ja valitsusjuht Medvedevi toetuse langusest augustis vastavalt 8 % ja 7% võrra. Kaasa tõi see aga Levada keskuse palju kõmu tekitanud sundregistreerimise „välisagendina“. Vähem märgati seda, kuidas välisreisid lõpetanud Putin tunnistas ja kommenteeris antud tagasilangust (6. septembril), et seejärel tormata ise päästma seda, mis päästa annab.

Järgnenud päevadel jõudis Putin telekaamerate ees lahendada pensionite, palkade ja naftahindade tõstmist, külastas relvatootjaid, kes said ülesandeks ka laiatarbekaupu toota, kavandas relvastuse tootmist aastatel 2018-2025, külastas suvorovlaste kooli, Lev Tolstoi muuseumi ja Krimmi silla ehitajaid, avas Moskva uue ringtee ning kavandas transpordimarsruute Lõuna-Venemaal ja sõjapidamist Süürias, nimetas ametisse uue laste ombudsmani, kes on vaimuliku naine ja 6 lapse ema jne jne.

Veel kord sai kinnitust tõdemus, et küsitlused ja valimised on Venemaal kaks erinevat asja.

Kui hinnata Putini ponnistuste tulemusi, siis mainitud Levada küsitlus ennustas täpselt ette valimistest osavõtu – 48% ja selle, et Ühtne Venemaa saab 50%, kompartei 15%, Vladimir Žirinovski liberid 14% ja sotsiaaldemokraadid (Õiglane Venemaa) 9% häältest. Ehk siis (küsitluste vea suurust arvestades) muutus vaid see, et osa neist, kes algselt olid valmis viimatimainitut toetama, andsid oma hääle ikkagi Ühtsele Venemaale.

Peamine – Putin ei suutnud valijate aktiivsust suurendada ja see näitab tema kodust jõuetust.

Kui pisut ettepoole vaadata, siis tuleb kehva valimistulemuse eest kellelgi maksta ja loogiliselt peaks see olema peaminister Dmitri Medvedev. Kuna aga kogu rahva silme ees käidi koos kalal ja peeti Krimmis Medvedevi 51. sünnipäeva, siis pakuks senisele peaministrile hoopiski kohta näiteks riigiduuma eesotsas.

Samas polnud juhus, et Putin leidis aega ka Tuula kuberneri kohusetäitja Aleksei Djumini kasuks agiteerida. Too 44-aastane Putini endine ihukaitsja eristus teistest äsjaedutatuist kuberneride kohusetäitjatest sellega, et kandideeris mitte parteilasena, vaid nn omaalgatuse korras. Pole ime, et pärast peremehe toetussõnu fikseeriti Djuminile 82%-ne toetus ehk siis sama suur kui Putinil n-ö igapäevaselt.

Tõsi, veebruaris alanud Djumini pidev patsutamine tuletab kangesti meelde aega, kui Jeltsin hoolitses samamoodi noorukese Boris Nemtsovi eest, kes ühel hetkel osutus lihtsalt kõrvalelükatuks – Vene „troonipärijate“ tavaline saatus.

Esialgu on Kremli mure uue valitsuse kokkupanek. Seejärel juba mõtlemine 2018. aasta presidendivalimistele seisus, kus veel kord sai kinnitust tõdemus, et küsitlused ja valimised on Venemaal kaks erinevat asja ning isegi Putin võib ponnistada tühja.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema