Toomas Alatalu: Vene valimised – Putini tühijooks ({{commentsTotal}})

Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu. Autor/allikas: ERR

Venemaa president Vladimir Putin ei suutnud oma meeleheitlikest ponnistustest hoolimata valijate aktiivsust suurendada ja see näitab tema kodust jõuetust, kirjutab poliitikavaatleja Toomas Alatalu oma arvamusloos.

Muidugi võib öelda, et Venemaa riigiduuma valimised lõppesid nii, nagu oli oodata, ent paraku annab säärane väide märku Venemaa tegelikkuse ebapiisavast tundmisest. Juba ainuüksi teadmine, et valimistest võttis sedapuhku osa 48% valijaist (samas kui 2011. aastal oli see näitaja 60,1% ja 2007. aastal 63,71%) ütleb muud.

Eeskätt seda, et valimas käib järjest vähem inimesi: sel korral 52,2 miljonit ja 28,3 miljonit neist hääletas võimupartei Ühtse Venemaa poolt. 2011. aastal olid need arvud 64,6 ja 32,4 ning 2007. aastal 69,5 ja 44,7 miljonit.

Tõsi, et Venemaal võetakse aktiivsemalt osa presidendivalimistest, ent nendegi tulemustes on nüanss, mis üldist ettekujutust – et Vladimir Putini populaarsus on totaalne – rikub ning annab märku, et ei maksa venelaste hingeelu ja käitumist liiga lihtsaks ka pidada. Nimelt osales 2008. aastal Venemaa presidendivalimistel 74,7 miljonit inimest, kellest 52,5 miljonit hääletas toonase kandidaadi Dmitri Medvedevi poolt. 2012. aastal oli hääletajaid jälle vähem, vaid 71,5 miljonit ja Putinit toetas 45,5 miljonit.

Elik – Putin on mees, keda kodus austatakse ja maailmas kardetakse. Venelased on temaga silmnähtavalt rahul ja kui seda küsitakse, on toetajaid 82% ja rohkemgi. Ent siis, kui tuleb võimalus see arvamus vormistada toetushääleks valimistel, jätavad pooled selle tegemata. Ja see mittetegijate mass vaid kasvab.

Ka Eestis – 2011. aastal võttis siinsetest Vene kodanikest riigiduuma valimistest osa 19000, nüüd 11000.

Pole raske märgata, et autoritaarsetel riikidel, eriti Euroopas asuvatel, tuleb varem või hiljem ajaga kaasas käia. Sestap polnudki üllatus, kui Valgevene äsjastel, 11. septembril toimunud parlamendivalimistel pääses esinduskogusse ka opositsioonipartei (mis sest, et 2 esindajaga). Venemaal teadupärast ei juhtunud sedagi, ent rõhu asetamine valimiste läbipaistvusele, hääletamise algusest lõpuni kontrollimise võimaldamine, tõi päevavalgele muu, veelgi olulisema. Nimelt – kui 2011. aastal oli Moskvas ja Peterburis valimistest osavõtt ametlikult 61,7% ja 54,5%, siis nüüd üksnes 20% ja 16,1%.

Kui pisut ettepoole vaadata, siis tuleb kehva valimistulemuse eest kellelgi maksta ja loogiliselt peaks see olema peaminister Dmitri Medvedev.

Just neid viimaseid arve tulebki pidada antud valimiste suurimaks uudiseks – võimul pole kummaski pealinnas õiget kandepinda, võimupartei korjab oma toetushääled Venemaa avarustest. Rahvuspiirkondades, sedapuhku Tšetšeenias ja Tuvas, aga tulevad inimesed massiliselt hääletama hoopis teistsugustel põhjustel kui Kesk-Venemaal, ent see on antud juhul kõrvalteema.

Kõige huvitavam on see, et tagasilöök valimisaktiivsuses oli ette teada ja Putini viimase kolme nädala energia läks selle ärahoidmisele, ent tulutult. Seda tuleb pidada Vene valimiste teiseks peauudiseks.

Sündmustik ise aga hargnes nii. 1. septembril avaldasid Levada keskuse sotsioloogid sensatsioonilise uudise Ühtse Venemaa ja valitsusjuht Medvedevi toetuse langusest augustis vastavalt 8 % ja 7% võrra. Kaasa tõi see aga Levada keskuse palju kõmu tekitanud sundregistreerimise „välisagendina“. Vähem märgati seda, kuidas välisreisid lõpetanud Putin tunnistas ja kommenteeris antud tagasilangust (6. septembril), et seejärel tormata ise päästma seda, mis päästa annab.

Järgnenud päevadel jõudis Putin telekaamerate ees lahendada pensionite, palkade ja naftahindade tõstmist, külastas relvatootjaid, kes said ülesandeks ka laiatarbekaupu toota, kavandas relvastuse tootmist aastatel 2018-2025, külastas suvorovlaste kooli, Lev Tolstoi muuseumi ja Krimmi silla ehitajaid, avas Moskva uue ringtee ning kavandas transpordimarsruute Lõuna-Venemaal ja sõjapidamist Süürias, nimetas ametisse uue laste ombudsmani, kes on vaimuliku naine ja 6 lapse ema jne jne.

Veel kord sai kinnitust tõdemus, et küsitlused ja valimised on Venemaal kaks erinevat asja.

Kui hinnata Putini ponnistuste tulemusi, siis mainitud Levada küsitlus ennustas täpselt ette valimistest osavõtu – 48% ja selle, et Ühtne Venemaa saab 50%, kompartei 15%, Vladimir Žirinovski liberid 14% ja sotsiaaldemokraadid (Õiglane Venemaa) 9% häältest. Ehk siis (küsitluste vea suurust arvestades) muutus vaid see, et osa neist, kes algselt olid valmis viimatimainitut toetama, andsid oma hääle ikkagi Ühtsele Venemaale.

Peamine – Putin ei suutnud valijate aktiivsust suurendada ja see näitab tema kodust jõuetust.

Kui pisut ettepoole vaadata, siis tuleb kehva valimistulemuse eest kellelgi maksta ja loogiliselt peaks see olema peaminister Dmitri Medvedev. Kuna aga kogu rahva silme ees käidi koos kalal ja peeti Krimmis Medvedevi 51. sünnipäeva, siis pakuks senisele peaministrile hoopiski kohta näiteks riigiduuma eesotsas.

Samas polnud juhus, et Putin leidis aega ka Tuula kuberneri kohusetäitja Aleksei Djumini kasuks agiteerida. Too 44-aastane Putini endine ihukaitsja eristus teistest äsjaedutatuist kuberneride kohusetäitjatest sellega, et kandideeris mitte parteilasena, vaid nn omaalgatuse korras. Pole ime, et pärast peremehe toetussõnu fikseeriti Djuminile 82%-ne toetus ehk siis sama suur kui Putinil n-ö igapäevaselt.

Tõsi, veebruaris alanud Djumini pidev patsutamine tuletab kangesti meelde aega, kui Jeltsin hoolitses samamoodi noorukese Boris Nemtsovi eest, kes ühel hetkel osutus lihtsalt kõrvalelükatuks – Vene „troonipärijate“ tavaline saatus.

Esialgu on Kremli mure uue valitsuse kokkupanek. Seejärel juba mõtlemine 2018. aasta presidendivalimistele seisus, kus veel kord sai kinnitust tõdemus, et küsitlused ja valimised on Venemaal kaks erinevat asja ning isegi Putin võib ponnistada tühja.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.