Eesti noored tarvitavad keskmisest enam ebaseaduslikke meelemürke ({{commentsTotal}})

Kanep.
Kanep. Autor/allikas: Nicolas Messyasz/Sipa/Scanpix

Eesti noored kalduvad tarvitama Euroopa noortega võrreldes suhteliselt rohkem muid meelemürke kui alkohol ja sigaretid, selgub teisipäeval avaldatud uuringust.

Alkoholi ja teiste meelemürkide koolis tarvitamise (ESPAD) uuringu 2015. aasta tulemuste kohaselt on 10 protsenti 15-16-aastastest Eesti noortest elu jooksul tarvitanud uusi psühhoaktiivseid aineid (NPS), samas kui Euroopas keskmiselt oli selliseid noori ainult 4 protsenti.

Samuti on 13 protsenti Eesti noortest proovinud elu jooksul sissehingatavaid meelemürke, samas kui Euroopa 35 riigi keskmiselt oli sama teinud 7 protsenti noortest.

Eesti noored on Euroopa keskmisest rohkemad tarvitanud ka ilma retseptita müüdavaid rahusteid - seda on teinud 9 protsenti Eesti noortest, võrreldes 6 protsendi Euroopa keskmisega.

Veel paisatavad eesti noored silma sellega, et 25 protsenti neist on elu jooksul proovinud kanepit. Euroopa keskmine näitaja on siin 16 protsenti.

Samas on eestlased vähem sagedased alkoholi tarvitajad. Eesti noortest oli viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud 38 protsenti, samas kui Euroopas keskmiselt oli selliseid 15-16-aastaseid noori 48 protsenti.

Sigarettide suitsetamise osas viimase 30 päeva jooksul oli Eesti noorte näitaja võrdne Euroopa keskmisega - seda oli teinud 21 protsenti uuringus osalenutest. Euroopa keskmisega peaaegu võrdne oli ka Eesti näitaja ka selles osas, kui paljud noored olid viimase 30 päeva jooksul olnud raskes joobes. Eestis oli selliseid 36 protsenti, Euroopas keskmiselt 35 protsenti.

Samas selgus uuringust ka, et Eesti noorte jaoks on alkohol ja sigaretid raskemini kättesaadavad kui Euroopas keskmiselt.

Eesti noorte hinnangul on alkohol üsna või väga lihtsalt kättesaadav 73 protsendi jaoks, samas kui Euroopa riikide keskmine oli 78 protsenti. Sigarettide kättesaadavust pidas heaks 58 protsenti Eesti noortest, samas kui Euroopas keskmiselt leidis seda 61 protsenti.

Küll aga pidasid Eesti noored eurooplastest lihtsamaks kanepi kättesaadavust - selle omandamist pidas lihtsaks 34 protsenti võrrelduna Euroopa 30 protsendiga. Ecstasy kättesaadavust hindas lihtsaks 11 protsenti Eesti noortest, Euroopas keskmiselt 12 protsenti. Uuringust selgus ka, et Eesti neiud pidasid alkoholi ja ecstasy kättesaadavust paremaks, kui noormehed.

ESPAD-i uuring viidi läbi koostöös Euroopa uimastite ja uimastisõltuvuse mionitooringukeskusega (EMCDDA) ning selle eesmärgiks oli avada meelemürkide kasutamist Euroopa noorte hulgas. Uuringus kajastati 34 Euroopa riigis ja USA-s läbiviidud küsitluste tulemusi.

Kanepi tarvitamine Euroopa teismeliste seas kasvab

Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine 15- ja 16-aastaste noorte seas on üle Euroopa langemas, kuid kanepi tarvitamine kasvamas, selgus uuringust.

2015. aastal suitsetas 21 protsenti küsitletuist, kõige rohkem oli neid Itaalias - 37 protsenti. Nende õpilaste osakaal, kes alustasid igapäevast suitsetamist enne 13. eluaastat, kukkus 2015. aastaks võrreldes 1995. aastaga 10 protsendilt 4 protsendile.

Alkoholi tarvitamine püsib Euroopa teismeliste hulgas kõrge. Enim tarvitasid alkoholi Austria, Bulgaaria, Horvaatia ja Ungari noored. Põhjamaad, välja arvatud Taani, olid nende hulgas, kus oli alkoholi tarvitamine teismeliste hulgas madalaim.

Aastatel 1995-2015 kukkus nende inimeste arv, kes viimase 30 päeva jooksul olid alkoholi tarvitanud, 56 protsendilt 47-le.

Kõige rohkem kanepitarvitajaid oli Tšehhi teismeliste hulgas - 37 protsenti. See on kõrgem ka võrreldes näiteks USA-ga (31%). Euroopa riikides keskmiselt tarvitas kanepit 16 protsenti küsitletuist.

Kanep oli uuringu kohaselt palju kättesaadavam kui teised narkootikumid, näiteks ecstasy või kokaiin. Uuring ei leidnud seost narkootikumide vastaste seaduste ja kanepi tarvitamise andmete vahel.

Espad selgitas, et kanepi tarvitamine selles osas, kas seda on kunagi eluajal tarvitatud, kasvas 11 protsendilt 17 protsendile. Praeguste tarvitajate osa kasvas 4 protsendilt 1995. aastal 7 protsendini 2015. aastal.

Kanepi tarvitamine erines Euroopa riigiti suuresti. Teiste hulgas kasvas kanepi tarvitamine Bulgaarias, Kreekas, Poolas ja Rumeenias.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: