Eesti noored tarvitavad keskmisest enam ebaseaduslikke meelemürke ({{commentsTotal}})

Kanep.
Kanep. Autor/allikas: Nicolas Messyasz/Sipa/Scanpix

Eesti noored kalduvad tarvitama Euroopa noortega võrreldes suhteliselt rohkem muid meelemürke kui alkohol ja sigaretid, selgub teisipäeval avaldatud uuringust.

Alkoholi ja teiste meelemürkide koolis tarvitamise (ESPAD) uuringu 2015. aasta tulemuste kohaselt on 10 protsenti 15-16-aastastest Eesti noortest elu jooksul tarvitanud uusi psühhoaktiivseid aineid (NPS), samas kui Euroopas keskmiselt oli selliseid noori ainult 4 protsenti.

Samuti on 13 protsenti Eesti noortest proovinud elu jooksul sissehingatavaid meelemürke, samas kui Euroopa 35 riigi keskmiselt oli sama teinud 7 protsenti noortest.

Eesti noored on Euroopa keskmisest rohkemad tarvitanud ka ilma retseptita müüdavaid rahusteid - seda on teinud 9 protsenti Eesti noortest, võrreldes 6 protsendi Euroopa keskmisega.

Veel paisatavad eesti noored silma sellega, et 25 protsenti neist on elu jooksul proovinud kanepit. Euroopa keskmine näitaja on siin 16 protsenti.

Samas on eestlased vähem sagedased alkoholi tarvitajad. Eesti noortest oli viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud 38 protsenti, samas kui Euroopas keskmiselt oli selliseid 15-16-aastaseid noori 48 protsenti.

Sigarettide suitsetamise osas viimase 30 päeva jooksul oli Eesti noorte näitaja võrdne Euroopa keskmisega - seda oli teinud 21 protsenti uuringus osalenutest. Euroopa keskmisega peaaegu võrdne oli ka Eesti näitaja ka selles osas, kui paljud noored olid viimase 30 päeva jooksul olnud raskes joobes. Eestis oli selliseid 36 protsenti, Euroopas keskmiselt 35 protsenti.

Samas selgus uuringust ka, et Eesti noorte jaoks on alkohol ja sigaretid raskemini kättesaadavad kui Euroopas keskmiselt.

Eesti noorte hinnangul on alkohol üsna või väga lihtsalt kättesaadav 73 protsendi jaoks, samas kui Euroopa riikide keskmine oli 78 protsenti. Sigarettide kättesaadavust pidas heaks 58 protsenti Eesti noortest, samas kui Euroopas keskmiselt leidis seda 61 protsenti.

Küll aga pidasid Eesti noored eurooplastest lihtsamaks kanepi kättesaadavust - selle omandamist pidas lihtsaks 34 protsenti võrrelduna Euroopa 30 protsendiga. Ecstasy kättesaadavust hindas lihtsaks 11 protsenti Eesti noortest, Euroopas keskmiselt 12 protsenti. Uuringust selgus ka, et Eesti neiud pidasid alkoholi ja ecstasy kättesaadavust paremaks, kui noormehed.

ESPAD-i uuring viidi läbi koostöös Euroopa uimastite ja uimastisõltuvuse mionitooringukeskusega (EMCDDA) ning selle eesmärgiks oli avada meelemürkide kasutamist Euroopa noorte hulgas. Uuringus kajastati 34 Euroopa riigis ja USA-s läbiviidud küsitluste tulemusi.

Kanepi tarvitamine Euroopa teismeliste seas kasvab

Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine 15- ja 16-aastaste noorte seas on üle Euroopa langemas, kuid kanepi tarvitamine kasvamas, selgus uuringust.

2015. aastal suitsetas 21 protsenti küsitletuist, kõige rohkem oli neid Itaalias - 37 protsenti. Nende õpilaste osakaal, kes alustasid igapäevast suitsetamist enne 13. eluaastat, kukkus 2015. aastaks võrreldes 1995. aastaga 10 protsendilt 4 protsendile.

Alkoholi tarvitamine püsib Euroopa teismeliste hulgas kõrge. Enim tarvitasid alkoholi Austria, Bulgaaria, Horvaatia ja Ungari noored. Põhjamaad, välja arvatud Taani, olid nende hulgas, kus oli alkoholi tarvitamine teismeliste hulgas madalaim.

Aastatel 1995-2015 kukkus nende inimeste arv, kes viimase 30 päeva jooksul olid alkoholi tarvitanud, 56 protsendilt 47-le.

Kõige rohkem kanepitarvitajaid oli Tšehhi teismeliste hulgas - 37 protsenti. See on kõrgem ka võrreldes näiteks USA-ga (31%). Euroopa riikides keskmiselt tarvitas kanepit 16 protsenti küsitletuist.

Kanep oli uuringu kohaselt palju kättesaadavam kui teised narkootikumid, näiteks ecstasy või kokaiin. Uuring ei leidnud seost narkootikumide vastaste seaduste ja kanepi tarvitamise andmete vahel.

Espad selgitas, et kanepi tarvitamine selles osas, kas seda on kunagi eluajal tarvitatud, kasvas 11 protsendilt 17 protsendile. Praeguste tarvitajate osa kasvas 4 protsendilt 1995. aastal 7 protsendini 2015. aastal.

Kanepi tarvitamine erines Euroopa riigiti suuresti. Teiste hulgas kasvas kanepi tarvitamine Bulgaarias, Kreekas, Poolas ja Rumeenias.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: