Eesti noored tarvitavad keskmisest enam ebaseaduslikke meelemürke ({{commentsTotal}})

Kanep.
Kanep. Autor/allikas: Nicolas Messyasz/Sipa/Scanpix

Eesti noored kalduvad tarvitama Euroopa noortega võrreldes suhteliselt rohkem muid meelemürke kui alkohol ja sigaretid, selgub teisipäeval avaldatud uuringust.

Alkoholi ja teiste meelemürkide koolis tarvitamise (ESPAD) uuringu 2015. aasta tulemuste kohaselt on 10 protsenti 15-16-aastastest Eesti noortest elu jooksul tarvitanud uusi psühhoaktiivseid aineid (NPS), samas kui Euroopas keskmiselt oli selliseid noori ainult 4 protsenti.

Samuti on 13 protsenti Eesti noortest proovinud elu jooksul sissehingatavaid meelemürke, samas kui Euroopa 35 riigi keskmiselt oli sama teinud 7 protsenti noortest.

Eesti noored on Euroopa keskmisest rohkemad tarvitanud ka ilma retseptita müüdavaid rahusteid - seda on teinud 9 protsenti Eesti noortest, võrreldes 6 protsendi Euroopa keskmisega.

Veel paisatavad eesti noored silma sellega, et 25 protsenti neist on elu jooksul proovinud kanepit. Euroopa keskmine näitaja on siin 16 protsenti.

Samas on eestlased vähem sagedased alkoholi tarvitajad. Eesti noortest oli viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud 38 protsenti, samas kui Euroopas keskmiselt oli selliseid 15-16-aastaseid noori 48 protsenti.

Sigarettide suitsetamise osas viimase 30 päeva jooksul oli Eesti noorte näitaja võrdne Euroopa keskmisega - seda oli teinud 21 protsenti uuringus osalenutest. Euroopa keskmisega peaaegu võrdne oli ka Eesti näitaja ka selles osas, kui paljud noored olid viimase 30 päeva jooksul olnud raskes joobes. Eestis oli selliseid 36 protsenti, Euroopas keskmiselt 35 protsenti.

Samas selgus uuringust ka, et Eesti noorte jaoks on alkohol ja sigaretid raskemini kättesaadavad kui Euroopas keskmiselt.

Eesti noorte hinnangul on alkohol üsna või väga lihtsalt kättesaadav 73 protsendi jaoks, samas kui Euroopa riikide keskmine oli 78 protsenti. Sigarettide kättesaadavust pidas heaks 58 protsenti Eesti noortest, samas kui Euroopas keskmiselt leidis seda 61 protsenti.

Küll aga pidasid Eesti noored eurooplastest lihtsamaks kanepi kättesaadavust - selle omandamist pidas lihtsaks 34 protsenti võrrelduna Euroopa 30 protsendiga. Ecstasy kättesaadavust hindas lihtsaks 11 protsenti Eesti noortest, Euroopas keskmiselt 12 protsenti. Uuringust selgus ka, et Eesti neiud pidasid alkoholi ja ecstasy kättesaadavust paremaks, kui noormehed.

ESPAD-i uuring viidi läbi koostöös Euroopa uimastite ja uimastisõltuvuse mionitooringukeskusega (EMCDDA) ning selle eesmärgiks oli avada meelemürkide kasutamist Euroopa noorte hulgas. Uuringus kajastati 34 Euroopa riigis ja USA-s läbiviidud küsitluste tulemusi.

Kanepi tarvitamine Euroopa teismeliste seas kasvab

Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine 15- ja 16-aastaste noorte seas on üle Euroopa langemas, kuid kanepi tarvitamine kasvamas, selgus uuringust.

2015. aastal suitsetas 21 protsenti küsitletuist, kõige rohkem oli neid Itaalias - 37 protsenti. Nende õpilaste osakaal, kes alustasid igapäevast suitsetamist enne 13. eluaastat, kukkus 2015. aastaks võrreldes 1995. aastaga 10 protsendilt 4 protsendile.

Alkoholi tarvitamine püsib Euroopa teismeliste hulgas kõrge. Enim tarvitasid alkoholi Austria, Bulgaaria, Horvaatia ja Ungari noored. Põhjamaad, välja arvatud Taani, olid nende hulgas, kus oli alkoholi tarvitamine teismeliste hulgas madalaim.

Aastatel 1995-2015 kukkus nende inimeste arv, kes viimase 30 päeva jooksul olid alkoholi tarvitanud, 56 protsendilt 47-le.

Kõige rohkem kanepitarvitajaid oli Tšehhi teismeliste hulgas - 37 protsenti. See on kõrgem ka võrreldes näiteks USA-ga (31%). Euroopa riikides keskmiselt tarvitas kanepit 16 protsenti küsitletuist.

Kanep oli uuringu kohaselt palju kättesaadavam kui teised narkootikumid, näiteks ecstasy või kokaiin. Uuring ei leidnud seost narkootikumide vastaste seaduste ja kanepi tarvitamise andmete vahel.

Espad selgitas, et kanepi tarvitamine selles osas, kas seda on kunagi eluajal tarvitatud, kasvas 11 protsendilt 17 protsendile. Praeguste tarvitajate osa kasvas 4 protsendilt 1995. aastal 7 protsendini 2015. aastal.

Kanepi tarvitamine erines Euroopa riigiti suuresti. Teiste hulgas kasvas kanepi tarvitamine Bulgaarias, Kreekas, Poolas ja Rumeenias.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema