Eesti prioriteet Euroopa Komisjoni tööprogrammis on digiturg ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Garnet / Wikimedia Commons

Eesti prioriteet Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammis on digiturg, ütles Eesti esindaja Euroopa Liidus Matti Maasikas.

Tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil Brüsselis peeti esimene debatiring Euroopa Komisjoni tuleva aasta tööprogrammist ning arutati oktoobris toimuva Euroopa Ülemkogu päevakorda.

Matti Maasika sõnul kattuvad Komisjoni tuleva aasta tööprogrammi prioriteedid suuresti Eesti omadega. Tema sõnul on see eriti oluline, kuna Eesti juhib oma eesistumisperioodil liikmesriikide vahelisi arutelusid Komisjoni poolt 2017. aastal esitatavate eelnõude üle.

"Eesti jaoks on prioriteet digitaalse siseturu edasiarendamine ning seda valdkonda puudutavate õigusaktide võimalikult kiire menetlemine," ütles Maasikas.

Ta rõhutas, et andmete vaba liikumine Euroopa Liidu tasandil on äärmiselt oluline. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb EL-is kaotada põhjendamatud piirangud, juurutada nn andmete kaasomandiõigus ning rakendada töösse andmete ühekordse küsimise põhimõte kogu Euroopas.

Teiste oluliste teemadena, mida Eesti sooviks Komisjoni tööprogrammis lisaks näha, tõi Maasikas esile nii EL-i ja NATO suhteid, sealhulgas hübriidohte ja küberjulgeolekut puudutava, EL-i naabruspoliitika ning idapartnerluspoliitika tähtsuse kui ka ettevõtete ülepiirilise liikumise ja maanteetranspordi paketiga edasiliikumise.

Oktoobris toimuv Euroopa Ülemkogu keskendub rändeküsimustele ning kaubandustemaatikale. Kavas on ka arutelu Euroopa Liidu ja Venemaa suhete üle.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: