Kivimägi: Nordica probleemiks on endiselt lendude ärajäämine ({{commentsTotal}})

Nordica tutvustab suviseid graafikuid ja liine.
Nordica tutvustab suviseid graafikuid ja liine. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on riigile kuuluv lennufirma Nordica oma tegevusega liikumas igati rahuldavas suunas; kõige suuremaks probleemiks on endiselt aga lendude tühistamine ja hilinemine.

"Nordica on nüüd praktiliselt lõpetanud enda opereeritavale lennukipargile ülemineku. Näiteks kui nad ise opereerivad, on kulud kuni 40 protsenti väiksemad kui teenust sisse ostes," ütles Kivimägi peale majanduskomisjoni kohtumist Nordic Aviation Groupi juhtkonnaga BNS-ile. "Oluliselt on paranenud ka lennukite täituvus, see liigub selles suurusjärgus, mis nad on oma äriplaanis eesmärgiks seadnud," sõnas Kivimägi.

Samas kõik pole tema sõnul veel ideaalne ja kõige suuremaks probleemiks on lendude ärajäämine ehk lendude toimumise regulaarsus, mille puhul on eesmärgiks jõuda 99 protsendini. "See on ka lennufirma maine mõttes oluline," ütles ta. "Praegu on see kuskil 96-98 protsenti, kuid iga protsendi osakaal on suurusjärgus 1 miljon eurot," ütles Kivimägi.

"Selle aasta miinus on täiesti kooskõlas eelarvega. Ma arvan, et liikumine on igati rahuldavas suunas," ütles ta. Ühekordsed käivitamiskulud on väga suure osakaaluga, lisaks wet-leasingu osakaal ja paralleelsed tegevused rentimise ja oma meeskondade koolitamise osas, lisas ta. "Aastaks 2019 on neil plaan jõuda jooksvasse kasumisse, kui nad selle plaani ära täidavad, on nad oma tööga hästi hakkama saanud," ütles Kivimägi.

Samas pole ka lennufirma esimeseks majandusaastaks kavandatud 15 miljoni eurone kahjum Kivimägi sõnul midagi üle mõistuse suurt, arvestades, et riik doteerib ühistransporti 21-22 miljoniga, praamiliiklust ligi 20 miljoniga, samuti reisirongiliiklust. "Selle võimaluse eest saada selline hulk otselendusid ja riigi parem kättesaadavas, siis tuleb selle poole pealt riiki kõvasti raha rohkem tagasi," ütles ta.

"Loomulikult on lennunduses konkurents väga tihe ja hõisata pole ka veel põhjust, aga arengud liiguvad selgelt positiivses suunas," märkis Kivimägi, lisades, et talle tundub tuleva aasta eemärk vähendada kahjum 5-6 miljoni euroni ja jõuda 2019. aastaks kasumisse endiselt teostatav.

Nordic Aviation Groupi juhatuse esimees Jaan Tamm kinnitas esmaspäeval BNS-ile, et ettevõte on enda seatud finantseesmärke ilusti täitnud ja isegi natuke ületanud.

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema