Pettai: praegu on väga tihe konkurents teise vooru peale ({{commentsTotal}})

Laupäevastel presidendivalimistel on väga tihe konkurents teise vooru peale, ütles Tartu ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai ERR-i läbiviidud küsitluse tulemusi kommenteerides.

ERR-i värske valimiskogu liikmete küsitlus näitab, et presidendivalimistel valimiskogus on ülinapp edumaa Marina Kaljurannal Siim Kallase ees. Kaljuranda toetas 69 ja Siim Kallast 68 oma eelistuse väljaöelnud valijameest. Neile järgneb Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps 61 häälega. Allar Jõksi toetab 58 ja Mart Helmet 10 valimiskogu liiget. Oma eelistuse avaldas 335 valimiskogu liikmest 264. Kättesaamatuks jäi viis liiget.

"Ütleksin, et laupäeval saab olema Eesti demokraatia pidupäev, sest on väga tihe konkurents. Neli tugevat kandidaati ja need 60+ volikogu liiget, kes pole avaldanud oma arvamust selle küsitluse järgi, võivad olla kaalukeeleks ja tõsta nii ühe, teise, kolmanda kui ka neljanda kandidaadi kuidagi sinna teise vooru. Nii et praegu on konkurents teise vooru peale ja see on äärmiselt tihe," kommenteeris Pettai "Aktuaalses kaameras".

Tema sõnul tulevad esimeses voorus Marina Kaljuranna taha sotsiaaldemokraadid. "Nemad on selles mõttes Kaljuranna teinud, aidanud tal kindlalt pildile tulla ja sellega mõjutada natuke tervet konkurentsi, tervet pilti. Näeme nüüd siis, kas see väike edumaa, mis selle küsitluse järgi on, veenab veel teisi ja esimese vooru tulemus saab olema veelgi võimsam tema jaoks või tulevad teised kandidaadid talle järele ja siis tõesti näeme täpselt, kes pääseb teise vooru," rääkis professor.

Mart Helmele ei prognoosi Pettai pääsu teise valimisvooru. "Mart Helme toetajad võivad tõesti olla nende seas, kes ei soovinud oma arvamust avaldada ja see on võib-olla loogiline, arusaadav. /.../ Aga ma arvan, et teise vooru jaoks on šanssi vähe," ütles ta.

Pettai hinnangul on kõik kandidaadid praegu kokkuvõttes kõigile ka vastuvõetavad ning tema ei usu, et mõnd kandidaati hakatakse valimiskogus otseselt boikottima.

"Siin on vaja vaadata kombinatsioone teises voorus. Kui on Marina Kaljurand ja Siim Kallas ja teine eelistus paljude valimiskogu liikmete seas on Kaljurand, siis tema peab natuke veel juurde saama selleks, et võita, Siim Kallas peab selles mõttes rohkem tööd tegema. Kui on juhtumisi Kaljurand ja Mailis Reps, siis ma arvan, et suur osa teistest erakondadest tuleb Kaljuranna taha. Ja kui on veel mingi muu kombinatsioon, näiteks Siim Kallas ja Allar Jõks, siis võib-olla tõesti tullakse Jõksi taha või siis võib jääda asi tasavägiseks," arutles Pettai.

Mailis Repsile ta samuti võitu ei ennusta. "Kui ka tema pääseb teise vooru, siis ma ennustaksin pigem, et teised erakonnad mängivad kokku Keskerakonna vastu ja valivad teises voorus selle inimese, kes iganes Repsi vastu on," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: