"Vabariigi kodanikud": pensionisüsteem hakkab riigile üle jõu käima ({{commentsTotal}})

ETV saates "Vabariigi kodanikud" tunnistasid kõik arutelul osalejad, et pensionisüsteem vajab paratamatult muutmist, kuna maksumaksjatele muutub praegune olukord üle jõu käivaks.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütles, et praegu on debatt keskendunud ettepanekule pensioniea tõstmiseks 70. eluaastani 2040. aastaks, kuid ministeeriumites valminud analüüs käsitleb palju ka palju muud.

"On pöördumatud trendid, meid jääb vähemaks ja me jääme vanemaks, järeltulijad peavad meid ülal pidama. Samuti tuleb lähtuda sellest, kui palju pensionieas olevaid inimesid suudab riik ülal pidada oma maksumaksjatega. Praeguse süsteemiga edasi minnes saavad inimesed tulevikus pensioni eest lubada endale veel vähem kui praegu," rääkis Kuuse.

Ta nentis, et juba praegu on 50-aastane inimene märksa toimekam, kui 50 aastat tagasi, kuid ei saa mööda vaadata sellest, et rahvastiku vähenemine ja vananemine paneb ühiskonna surve alla. "Majandusseisu paremaks muutumisele me loota ei saa, kuid tasub arvestada, et töökeskkond areneb. Ootused on juba täna nihkes. Inimesed teavad, et nemad ise ei maksa makse kogumiseks iseendale, vaid aitavad pensionisüsteemi ülal hoida ja tulevikus hakkavad maksma neile pensioni teised."

Kuuse sõnul on vältimatu, et pensionile siirdumise ea küsimus tuleb lahendada, kuid läheneda tuleb paindlikult. "Lisaks tasub tähele panna seda, et kui inimene on juba 65-aastane, siis eeldatavasti on tal statistikat vaadates elada veel ligi 18 aastat."

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul tuleb lähtuda eeldusest, kui võimekas on inimene ise. "Kasu on sellest, et inimene saab reaalselt tööd teha. Küsimused on, et miks tööandjad ei soovi vanemaealsi tööle võtta, miks töötajad ise ei soovi. Me ei tohi hirmutada inimesi Eestist minema, et meil on Euroopas kõrgeim pensioniiga. Ametiühingud on aritmeetikaga kursis ja midagi tuleb ette võtta. Kui alustame õigel ajal ja õigest otsast, siis on üllatusi vähem," arutles Peterson.

Ta nentis, et inimesed on erinevad, veel erinevamad kui vanasti, mõni veab 60. eluaastani välja mõni 85-ni. "Peame vaatama, et inimesed ei jääks viletsusse. Pean ka isiklikult valmistuma, et pensioniiga lükkub kõrgemale ning ka ametiühing peab vajalikuks probleeme selgitada, kuid pole nõus automaatse lae tõstmisega ja sellega, et sisendada inimestesse frustratsiooni," tõdes ametiühingujuht. Ta märkis, et 70 protsenti pensioniealistest tahab tööd teha ja ei taha koju jääda, kuid see paraku ei realiseeru.

86-aastane majandusteadlane Leev Kuum märkis, et talle öeldi 1991. aastal: "Teie, härra Kuum lähete nüüd pensionile. See oli väga ebameeldiv." Seetõttu läks ta tööle konjuktuuriinstituuti. "Nüüd vahest mõtlen, et peaks pensionile minema, aga ikka igal hommikul lähen tööle ja naine läheb ka." Kuum nentis, et töö on tema hobi ja eriala. "Majandusuuringuid on väga huvitav teha, kõik töökohad ei paku inimestele niisugust huvi. Määravaks saab ka tervis või kui tunned, et töö on liiga raske või ei saa hommikul ärgata."

Saates osalenud riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor märkis, et kaks nädalat tagasi kukkus temal tempel passi. "Olen nüüd pensionär, kuid pole saanud mõeldagi sellest, et tööl ei käiks."

Nestori sõnul on tarbetu targutada pensioniest 20 aasta pärast. "Pensionileminek on üks suur segu tervisest ja soovidest ja võimalustest. See 70 eluaastat aastal 2040 on mõttetu jutuajamine, selleks ajaks on kogu Euroopas see unustatud, pensionile minnakse siis, kui ei saa enam tööd teha. Pensiolimineku iga saab valida ja vastavalt sellele sõltub pensioni suurus. Eestis on hea, et töötamise ajal pension säilib. Keegi ei mäleta kunagi, et oli selline asi nagu pensioniiga. Kui tahame suuremat pensionit, peame sellele mõtlema, kuidas me paremini raha koguks. Saksamaal tuleb 2/3 pensionist pensionifondidest ja sinna suunda peame ka meie liikuma."

Toimetaja: Indrek Kuus



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.