Järvamaal põles Piiumetsa mõisa peahoone ({{commentsTotal}})

{{1474433475000 | amCalendar}}

Möödunud ööl langes Järvamaal Väätsa vallas tuleroaks Piiumetsa mõisa kahekorruseline peahoone, mis esialgsel hinnangul võidi süüdata.

Häirekeskus sai kell 1.26 teate tulekahjust Piiumetsa külas. Päästjad hoidsid ära tule leviku teistele hoonetele.

Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Karen Klandrof ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tegemist oli üsna omapärase hoonega, mille esimene korrus oli kivist ja ülemine puidust.

Kuigi Piiumetsa mõis ei olnud riikliku kaitse all, ei saa öelda, et hoone oli väärtuseta.

Väätsa vallavanema Lauri Läänemetsa kinnitusel kuulus mõis vallale ja vallal olid sellega kindlad plaanid.

"Me hiljaaegu saime kätte riigilt reformimata riigimaa, millel see mõis asus ja selle mõttega, et leida tühjalt seisvale mõisale kasutus - kas leida uus omanik, rentnik või ise seal midagi ette võtta. Kahjuks keegi jõudis meist ette," rääkis Läänemets.

"Selge on see, et ühtegi muud süttimise võimalust ei ole kui süütamine, sest majas elektrit ei ole ja keegi seal ei ela. Kohalikud elanikud, kes seal lähedal elasid ütlesid, et öösel seal autosid oli ja teada on see, et mõnikord seal inimesi käib. Noored käivad selle maja peal kondamas," lisas vallavanem.

Toimetaja: Marek Kuul



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: