Argentina president mainis põgusas vestluses Mayga Falklandi saari ({{commentsTotal}})

Vaidlusalused saared Argentina lipul
Vaidlusalused saared Argentina lipul Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Argentina president Maurico Macri ütles teisipäeval, et rääkis New Yorgis ÜRO Peaassamblee kõrvalt põgusalt Briti peaministri Theresa Mayga ning tõstatas ka Falklandi saarte küsimuse.

Argentina ranniku lähistel asuvad Falklandi ehk Malviini saared on alates 1833. aastast Suurbritannia kontrolli all, ent neid nõudleb endale Buenos Aires.

1982. aastal pidasid riigid saarte pärast maha lühikese, ent verise sõja. Surma sai 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit. Saarte saatus varjutab Londoni ja Buenos Airese suhteid tänaseni.

Macri sõnul leidis jutuajamine aset ÜRO peakontoris lõunasöögi järel, oli "mitteametlik" ja kestis "minuti".

Argentina presidendil ja Briti peaministril oli samalaadne kohtumine 10 päeva eest Hiinas G20 tippkohtumise kõrvalt.

Macri tervitas enda sõnul Mayd ja ütles talle, et "on valmis alustama avatud dialoogi, mis hõlmab mõistagi ka suveräänsust Malviini saarte üle".

Tema sõnul ütles May: "Jah, me peaksime hakkame rääkima".

Argentina välisminister Susana Malcorra hoiatas hiljem, et ehkki suveräänsus vaidlusaluste saarte üle on midagi, mida tuleks brittidega arutada, "oleks liiga kaugele minek öelda, et see küsimus on laual".

Briti valitsus pole kohtumist kommenteerinud.

Suurbritannia ja Argentina teatasid 14. septembril kokkuleppest "kõigi piirangute eemaldamises saarte majanduskasvult ja kestlikult arengult", mis hõlmab piiranguid kaubandusele, kalandusele, laevandusele ja naftatööstusele.

Briti ja Argentina võimuesindajad leppisid kokku ka reisilendude arvu suurendamises Falklandi saarte ja Argentina vahel.

Londoni ja Buenos Airese suhted on soojenenud pärast seda, kui Macri sai detsembris läänevastase presidendi Cristina Kirchneri asemel Argentina presidendiks.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: