Kolmapäeval rahustavad liiklust liikluspolitseinikud üle Euroopa ({{commentsTotal}})

Liikluspolitsei.
Liikluspolitsei. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Euroopa liikluspolitseinikke ühendav võrgustik TISPOL viib kolmapäeval läbi ühise hoogtegevuse liikluse rahustamiseks, Eestis töötavad politseinikud paikades, kus lähiaastatel on juhtunud raskete tagajärgedega õnnetusi.

Riikide-ülese ja laiahaardelise projektiga EDWARD (European Day Without a Road Death) soovitakse Euroopas esmakordselt päev õhtusse saata liikluses ainsatki inimelu kaotamata, ütles politsei pressiesindaja Seiko Kuik ERR.ee-le.

Euroopas hukkub iga päev liikluses 70 inimest ning ligi 400 inimest saab liiklusõnnetustes vigastada. Eestis saab iga päev liikluses vigastada keskmiselt viis inimest.

PPA politseikapten Sirle Loigo sõnul on projekti eesmärk, et täna ja ka ülejäänud päevadel jääksid inimesed teedel ja tänavatel terveks. "Mõeldes, kui palju elusid jääb elamata hõlpsasti välditavate liiklusõnnetuste pärast, siis läheb meel kurvaks," ütles Loigo.

Esimest korda läbiviidav projekt EDWARD kutsub üles kõiki inimesi hoolivalt ja eeskujulikult liiklema ning mõtlema enda käitumise tagajärgedele.

Eesti liikluspildist rääkides ütles Loigo, et hukkunud ja kannatada saanud inimeste arv küll langeb, kuid kukkumine võiks olla suurem ja püsida stabiilsena. "Meie liikluskultuuri paranemisele saavad kõik igapäevaselt panustada. Suured muutused saavad alguse väikestest tegudest," ütles Loigo ja tõi positiivse näitena välja algatuse Teomeeter, mis aitab väikeste ja lihtsasti elluviidavate tegudega Eestit paremaks muuta.

Loigo sõnul muutuks liiklus palju turvalisemaks, kui inimesed peaksid kinni piirkiirusest ja sõidaksid teeoludele vastava kiirusega. "Leian, et iga liiklussurm on ärahoitav. Jätkuvalt tapab liikluses kiirus, aga ka alkoholi tarvitanud juht. Kui me tahame, et teed ja tänavad oleksid turvalisemad, siis peame alustama iseendast. Täna on kõigil võimalus näidata, kui turvaliselt ja eeskujulikult me tegelikult oskame liigelda," märkis Loigo.

Kümme aastat tagasi hukkus liikluses 207 inimest ning alates 2012. aastast on liikluseõnnetuse tagajärjel surma saanute arv püsinud alla saja. Tänavu on liiklusõnnetustes surma saanud 45 ja vigastada 1336 inimest. Joobes roolikeerajate põhjustatud õnnetuste tõttu suri neli ja sai kannatada 152 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: