Kirsti Ruul: toetuses Kaljurannale väljendub ootus uuele presidendile ({{commentsTotal}})

Kommunikatsiooniekspert Kirsti Ruul leiab, et Marina Kaljuranna populaarsus ei ole tulnud riigile ja rahvale osutatud teenete eest, vaid selles väljendub rahva ootus uuele presidendile.

"Intervjuus "Ringvaatele" tõdes Kaljurand ka ise, et tema populaarsuses on ootuse komponent sees. Inimesed tüdinevad ära poliitikust, kes on juba kümme aastat olnud ametist. Praeguse president Ilvese kohta arvavad inimesed, et ta on mõnevõrra arrogantne ja võib-olla isegi ülbe, kahtlemata intellektuaal, kuid tavalistest inimestest üsna kaugel," rääkis Ruul "Terevisioonis".

Kommunikatsiooniekspert selgitas, et Kaljurand eristub paljudest Eesti tipp-poliitikutest, kes valimiste eel osundavad, et nemad on isiklikult ja ainult tänu endale jõudnud oma saavutusteni.

"Ta eristub praegusest presidendist ja poliitilisest eliidist, sest ta on emotsionaalne, soe, sõbralik ja avatud. Ja ta julgeb olla ka haavatav. Oleme näinud tema siirast rõõmu selle puhul, kui tema toetusnumbrid on suured. Oleme näinud ka pettumust, kui Reformierakonna juhatus otsustas teise kandidaadi kasuks. See panebki inimesed talle kaasa elama," lausus ta.

Ruul tõi välja, et poliitikuna ei ole Kaljurand veel enda mainet kujundanud, küll aga avaliku elu tegelasena: inimesed toetavad teda sellepärast, missugune ta näib ja millist presidenti oodatakse.

Ruul tuletas meelde, et Eesti poliitilises eliidis on viimastel aastatel toimunud põlvkonnavahetus. Ehk näeme poliitikuid, kes isegi vanuse poolest ei saaks presidendiks kandideerida.

"Vahelduseks sellisele, võiks öelda isegi et poistebändile, kel on poliitilised ambitsioonid, kes on aegajalt arrogantsed ja vähe empaatilised, siis sellises olukorras vaatavadki inimesed ootusega naiskandidaadi poole, kes kes on soe, sõbralik ja emalik," sõnas Ruul.

Toimetaja: Priit Luts



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: