Kirsti Ruul: toetuses Kaljurannale väljendub ootus uuele presidendile ({{commentsTotal}})

Kommunikatsiooniekspert Kirsti Ruul leiab, et Marina Kaljuranna populaarsus ei ole tulnud riigile ja rahvale osutatud teenete eest, vaid selles väljendub rahva ootus uuele presidendile.

"Intervjuus "Ringvaatele" tõdes Kaljurand ka ise, et tema populaarsuses on ootuse komponent sees. Inimesed tüdinevad ära poliitikust, kes on juba kümme aastat olnud ametist. Praeguse president Ilvese kohta arvavad inimesed, et ta on mõnevõrra arrogantne ja võib-olla isegi ülbe, kahtlemata intellektuaal, kuid tavalistest inimestest üsna kaugel," rääkis Ruul "Terevisioonis".

Kommunikatsiooniekspert selgitas, et Kaljurand eristub paljudest Eesti tipp-poliitikutest, kes valimiste eel osundavad, et nemad on isiklikult ja ainult tänu endale jõudnud oma saavutusteni.

"Ta eristub praegusest presidendist ja poliitilisest eliidist, sest ta on emotsionaalne, soe, sõbralik ja avatud. Ja ta julgeb olla ka haavatav. Oleme näinud tema siirast rõõmu selle puhul, kui tema toetusnumbrid on suured. Oleme näinud ka pettumust, kui Reformierakonna juhatus otsustas teise kandidaadi kasuks. See panebki inimesed talle kaasa elama," lausus ta.

Ruul tõi välja, et poliitikuna ei ole Kaljurand veel enda mainet kujundanud, küll aga avaliku elu tegelasena: inimesed toetavad teda sellepärast, missugune ta näib ja millist presidenti oodatakse.

Ruul tuletas meelde, et Eesti poliitilises eliidis on viimastel aastatel toimunud põlvkonnavahetus. Ehk näeme poliitikuid, kes isegi vanuse poolest ei saaks presidendiks kandideerida.

"Vahelduseks sellisele, võiks öelda isegi et poistebändile, kel on poliitilised ambitsioonid, kes on aegajalt arrogantsed ja vähe empaatilised, siis sellises olukorras vaatavadki inimesed ootusega naiskandidaadi poole, kes kes on soe, sõbralik ja emalik," sõnas Ruul.

Toimetaja: Priit Luts



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema