Tallinna loomaaia direktoriks saab Tiit Maran ({{commentsTotal}})

Tiit Maran
Tiit Maran Autor/allikas: ERR

Tallinna linnavalitsus kinnitas loomaaia uueks direktoriks Tiit Marani, kes on loomaaias töötanud aastast 1983.

Tiit Maran töötab Tallinna Loomaaias alates 1983. aastast, algul vanemteadurina ning 1997. aastast teadussekretärina ning teadusliku liigikaitse labori juhatajana.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart märkis, et zooloog Tiit Maran on laialt tuntud oma teadustegevusega, kel on pikaaegne rahvusvaheline kogemus nii teadusorganisatsioonides kui ka administratiivses tegevuses ning töötanud loomaaias 33 aastat.

„Olen veendunud, et Tiit Maran on vääriliseks juhiks Eesti ainsale loomaaiale, jätkates ja arendades loomaaia teadus- ja liigikaitsealast tegevust ning loodus- ja keskkonnahariduse jagamist,“ ütles Kõlvart.

Tallinna loomaaia direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutas Tallinna kultuuriamet välja avaliku konkursi. Konkursikomisjoni väljavalitud kandidaat loobus ametisse asumisest ning seejärel kuulutas Tallinna kultuuriamet välja uue avaliku konkursi.

Kultuuriameti juhataja moodustati kuueliikmeline konkursikomisjon ning viimane lubas vestlusvooru viis kandidaati. Konkursikomisjoni teisipäevase otsusega osutus Tallinna loomaaia direktori ametikohale valituks Tiit Maran.

Linnavalitsuse korralduse alusel sõlmib Tallinna kultuuriameti juhataja loomaaia direktoriga töölepingu alates 24. oktoobrist

Allikas: BNS



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: