Siseministeerium soetab politsei- ja piirivalveametile uue seirelennuki ({{commentsTotal}})

Uus seirelennuk.
Uus seirelennuk. Autor/allikas: PPA

Eile allkirjastati siseministeeriumis uue seirelennuki hankeleping Rootsi firmaga Bromma Air Maintenance AB. Uus lennuk aitab tulevikus tõhusamalt avastada ulatuslikke merereostusi ning operatiivsemalt nendele reageerida.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul hakatakse uut seirelennukit kasutama eelkõige läänemere seireks, et avastada merereostus juba enne rannikule jõudmist, koguda tõendeid reostusjuhtumi tekkimisel ning tuvastada aluste ja nende tegevuse seaduslikkus.

"Võrreldes praeguse 35 aastat vana lennukiga tuleb uus lennuk kiirem, ökonoomsem, suurema lennuaja ja -ulatusega. Seirelennuki varustuses saavad olema otsinguradar, kaks süsteemioperaatori töökohta ja kaasaegne seiresüsteem," lisas minister.

Uus seirelennuk asendab olemasoleva 35 aastat vana ja tehniliselt vananenud Tšehhi päritolu seirelennuki Let L-410.

Lennuki soetamiseks viis siseministeerium läbi rahvusvahelise hanke, mille võitis Rootsi firma Bromma Air Maintenance AB. Hanke võitja poolt pakutud lennukiplatvorm Beechcraft King Air 350 on nii militaar- kui piirivalvelisteks seiretegevusteks laialt kasutatav lennukitüüp. Uue lennuki maksumus koos kogu vajaliku seiretehnikaga on 19 031 446 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel.

Lepingu kohaselt valmib lennuk 2018. aasta kevadel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: