Pettai firma esitas Keskerakonnale hagi 730 000 euro suuruse nõudega ({{commentsTotal}})

{{1474448776000 | amCalendar}}

Keskerakonnale on seoses Paavo Pettaile antud garantiikirjadega esitatud hagi 730 000 euro suuruse nõudega, millel erakonna kinnitusel ei ole alust.

"Hagiavaldus on laekunud osaühingult Midfield. Nõude suurus on 730 000 eurot," kinnitas Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone ERR-i raadiouudistele ja lisas, et partei hinnangul pole see õigustatud ning asi vaidlustatakse.

Kohus on juba pannud Keskerakonna Toompeal asuva peakontori kinnistu Paavo Pettai firmale antud garantiikirjade tõttu hüpoteegi alla. Pettai andis nõudmise sisse juba juulis.

Kui kohus rahuldab osaühingu Midfield nõude Keskerakonnale, pannakse erakonna kontoriruumid müüki ja saadud rahaga kaetakse võlg Midfieldile.

Küsimusele, kui suur on oht, et Keskerakond jääb Toompeal asuvast majast ilma, vastas Loone, et ei näe selles tänasel päeval veel suurt ohtu.

"Kindlasti me leiame, et see ei ole õigustatud. Kindlasti me ka esitame määruskaebuse hagi tagamiseks tehtud hüpoteegi kohta," kinnitas Loone.

"Juhin tähelepanu, et need hüpoteegid, mis on seatud, ei ole seotud ühegi otsusega. Need on tehtud ainult hagi tagamiseks arbitraažikohtus toimuvaks vaidlusteks, mis ei ole täna veel alanud," lisas peasekretär.

Keskerakonna Toom-Rüütil tänaval asuva kinnistu turuväärtust Loone ei tea, selle kohta tellitakse hinnang.

Veel mõni aeg tagasi väitis Loone, et pole ohtu, et endise peasekretäri Priit Toobali Paavo Pettai firmale välja antud garantiikirjad võiksid reaalselt käiku minna. Varasemalt olid väidetavalt garantiikirjade olemasolust teadlikud nii Priit Toobal, Oudekki Loone kui ka erakonna esimees Edgar Savisaar.

Garantiikirjaga tegelemise töörühma kuuluv Tallinna linnapea kohusetäitja, Keskerakonna juahtuse liige Taavi Aas on tekkinud olukorra suhtes kriitiline. "On inimesi, kes hindasid olukorda valesti. Kas seda tahtlikult või tahtmata, see on iseküsimus," rääkis Aas "Aktuaalsele kaamerale".

Keskerakonna juhatuse liikme Kadri Simsoni sõnul valetas Loone nii erakonnale kui ka avalikkusele ning kõigutab sellega enda ja erakonna esimehe tooli.

"See, kui meie juhtivad ametnikud ei soovi tõtt rääkida, on iseenesest väga suur probleem. Juhatuses püüdis ta jätta muljet, et tegemist on mingite sümboolsete paberitega, mis kaovad iseenesest ära, erakonnale kohustusi toomata," ütles Simson, kelle sõnul oli erakonna esimees Edgar Savisaar rahul sellega, mida Toobal ja Loone juhatuses rääkisid.

"Mina lähtusin sellest, mida härra Paavo Pettai oli mulle öelnud ja härra Paavo Pettai on mulle ka praegu öelnud, eelmise nädala seisuga, et garantiikirjad on tema juures šeifis," lisas Simson.

Loone sõnul vahendas tema viimati juhatusele vaid Pettai öeldut ja tal polnud põhjust selles kahelda.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles hommikul ERR-ile, et Loone peab erakonna juhatuses kõne all olevatest asjadest peatselt aru andma.

"Kui on garantiikirjad ja juhatus sellest ei tea, on juba see probleem. Sellepärast sai seda teemat ka varem nii teravalt käsitletud. Aga meil läheb praegu kogu energia presidendivalimiste peale ja vahetult pärast presidendivalimisi hakkame erakonna juhtimist korrastama," lausus Karilaid.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.