Lääne prefektuuri tööpiirkonnas on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv vähenenud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Politsei- ja piirivalveamet

Erinevalt Eesti üldisest trendist on inimkannatanuga liiklusõnnetuste, neis vigastatute ja hukkunute arv Lääne prefektuuri tööpiirkonnas langenud.

Kui Eestis tervikuna moodustustavad suurima osa inimkannatanuga liiklusõnnetustest kokkupõrked jalakäijaga, siis Lääne prefektuuri tööpiirkonnas on enamike liiklusõnnetuste puhul tegemist sõiduki teelt väljasõiduga, ütles politsei pressiesindaja Ruth Vilusaar ERR.ee-le.

Tema sõnul on õnnetuste peamisteks põhjusteks sõiduoskuste ülehindamine ja piirkiiruse ületamine, Lääne prefektuuris on jalakäijatega kokkupõrked harvemad, moodustades inimkannatanutega liiklusõnnetustest seitsmendiku.

Pärnu politseijaoskonna vanemliiklusametnik Ivo Haava sõnul peab iga sõidukijuht teadma, et piirkiirus on kehtestatud põhjusega ning sõidukiiruse piiramisel arvestatakse kõigi liiklejate ohutusega.

"Lisaks sellele peab autojuht arvestama oma sõiduoskuse, tee- ja ilmaoludega. Mida suurem on sõidukiirus, seda pikemaks muutub pidurdusteekond ja seda vähem jääb aega ohuolukorras reageerimiseks," ütles ta.

Nii Eestis tervikuna kui ka Lääne prefektuuri tööpiirkonnas juhtusid inimkannatanuga liiklusõnnetused peamiselt selge ilmaga, valgel ajal, sirgel ja tasasel teelõigul ehk nii-öelda ideaaltingimustes.

Politsei hinnangul põhjustab selliseid liiklusõnnetusi juhtide liigne enesekindlus. Oma võimeid ja oskusi hinnatakse üle heades sõidutingimustes. Õnnetustes osalenud juhtidest ligi pooltel oli juhistaaži alla viie aasta. Neist pooled olid aastase sõidukogemusega juhid.

Statistika

Üle Eesti juhtus ajavahemikul mullu 1. jaanuar kuniu 19. september 1013 inimkannatanuga liiklusõnnetust, tänavu samal perioodil 1043 ning vigastatuid oli vastavalt 1228 ja 1330, hukkus liiklusõnnetustes mõlemal aastal samal perioodil 45 inimest.

Lääne prefektuuris juhtus mullu sel perioodil 179 ja tänavu 156 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada vastavalt 248 ja 193 inimest ning mullu sel perioodil hukkus 13 ja tänavu 11 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: