Lääne prefektuuri tööpiirkonnas on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv vähenenud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Politsei- ja piirivalveamet

Erinevalt Eesti üldisest trendist on inimkannatanuga liiklusõnnetuste, neis vigastatute ja hukkunute arv Lääne prefektuuri tööpiirkonnas langenud.

Kui Eestis tervikuna moodustustavad suurima osa inimkannatanuga liiklusõnnetustest kokkupõrked jalakäijaga, siis Lääne prefektuuri tööpiirkonnas on enamike liiklusõnnetuste puhul tegemist sõiduki teelt väljasõiduga, ütles politsei pressiesindaja Ruth Vilusaar ERR.ee-le.

Tema sõnul on õnnetuste peamisteks põhjusteks sõiduoskuste ülehindamine ja piirkiiruse ületamine, Lääne prefektuuris on jalakäijatega kokkupõrked harvemad, moodustades inimkannatanutega liiklusõnnetustest seitsmendiku.

Pärnu politseijaoskonna vanemliiklusametnik Ivo Haava sõnul peab iga sõidukijuht teadma, et piirkiirus on kehtestatud põhjusega ning sõidukiiruse piiramisel arvestatakse kõigi liiklejate ohutusega.

"Lisaks sellele peab autojuht arvestama oma sõiduoskuse, tee- ja ilmaoludega. Mida suurem on sõidukiirus, seda pikemaks muutub pidurdusteekond ja seda vähem jääb aega ohuolukorras reageerimiseks," ütles ta.

Nii Eestis tervikuna kui ka Lääne prefektuuri tööpiirkonnas juhtusid inimkannatanuga liiklusõnnetused peamiselt selge ilmaga, valgel ajal, sirgel ja tasasel teelõigul ehk nii-öelda ideaaltingimustes.

Politsei hinnangul põhjustab selliseid liiklusõnnetusi juhtide liigne enesekindlus. Oma võimeid ja oskusi hinnatakse üle heades sõidutingimustes. Õnnetustes osalenud juhtidest ligi pooltel oli juhistaaži alla viie aasta. Neist pooled olid aastase sõidukogemusega juhid.

Statistika

Üle Eesti juhtus ajavahemikul mullu 1. jaanuar kuniu 19. september 1013 inimkannatanuga liiklusõnnetust, tänavu samal perioodil 1043 ning vigastatuid oli vastavalt 1228 ja 1330, hukkus liiklusõnnetustes mõlemal aastal samal perioodil 45 inimest.

Lääne prefektuuris juhtus mullu sel perioodil 179 ja tänavu 156 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada vastavalt 248 ja 193 inimest ning mullu sel perioodil hukkus 13 ja tänavu 11 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: