"Pealtnägijale" rääkis oma loo rootslanna, kes oli aastaid abielus ohtliku terroristiga ({{commentsTotal}})

Rootslanna Anna Sundberg kuulus 16 aastat sõjakasse Moslemi Vennaskonda ning oli abielus ja elas põranda all tagaotsitava terroristiga, kuid tänaseks on ta islamismist lahti öelnud ja kahetseb enda osalust. Naine rääkis "Pealtnägijas" oma loo teistele hoiatuseks.

Stockholm on Tallinnale lähim pealinn, kus tõestatult tegutsevad islamifundamentalistid ja on esinenud äärmuslaste rünnakuid. Just sealt leidis "Pealtnägija" üles naise, kes kuulus 16 aastat sõjakate moslemite ridadesse ja elas põranda all mehega, kes samal ajal oli terrorismi eest rahvusvaheliselt tagaotsitav

2013. aasta mais otsis Prantsusmaa taga jooksus terroristi nimega Said Arif. "Ta on keegi, kes oli väga tuntud džihaadi ringkondades, ülemaailmse džihaadi põhitegelane Osama bin Ladeni ja tema leitnatide hulgas. Omal ajal sai ta al-Qaeda juhtkonnalt ülesande organiseerida ja planeerida atentaate Euroopas," kirjeldas uudistesaade meest.

Anna Sundbergi puhul ei usuks elu sees, et habras nelja lapse ema oli ise veel mõni aasta tagasi islamiradikaal, värbas fanaatikuid pühasõtta ning see ohtlik kurjategija oli tema elu armastus.

"Ta tegeleski sellega, kui me olime abielus. Ta kohtus inimestega, kes kavandasid tsiviilelanike tapmist. Ma pean sellega leppima, see on häbiväärne ja minu jaoks karm tegelikkus," rääkis Sundberg.

Ükski islamiäärmuslaste hulgas nii kõrgele tõusnud Lääne naine pole seni avalikult rääkinud. Sundberg elab ja töötab salastatud aadressil, on politsei erikaitse all ning kohtus ka "Pealtnägijaga" Stockholmis neutraalsel pinnal, sest aatekaaslaste reetmine toob automaatselt kaasa surmaohu.

Said Arif tundus väärikas ja teda austati

Sundberg kasvas tüüpilises Lõuna-Rootsi väikelinna peres. Isa oli ülemus rauavabrikus, ema töötas poole kohaga pangas. Vabal ajal olid nad kirglikud golfarid ja kokteilipidude austajad. Tüdruku täiskasvanuks saamisega kaasnesid protest ja eneseotsingud, kuhu kuulusid peod, narkootikumid ja raju seksielu. Ühel hetkel kohtus Anna Lundis Alžeeriast pärit Walidiga, armus hoobilt ja sai religioosse ilmutuse.

Mehe eeskujul, kellega ta vaid kaks nädalat pärast tutvust 1994. aasta septembris abiellus, võttis naine omaks salafismi, mis peab end algupäraseks ja puhtaks islamiks. Kõik teised tõlgendused on nende meelest ketserlus, mis tuleb välja rookida. Toona 23-aastane naine hakkas järgima reegleid, kus elu on detailideni paika pandud. Ta hakkas kandma nime Um Anas.

Esimesest abielust sündis kaks last, kuid saatuslikuks sai, et Walid osutus Sundbergi sõnul mölakaks ja polnud sugugi nii vaga moslem kui naisele oleks meeldinud.

Usuõdede kaudu sai ta pakkumise abieluks Londonis elavalt alžeerlaselt. Kuus aastat vanem mees, kelle õiget nime ja tausta ta tegelikult ei teadnud, oli käinud Afghanistanis pühas sõjas ja tundus naisele seetõttu eriti väärikas peig. Temast saigi loo antikangelane.

"Ma usaldasin oma sõpru täielikult. Ma sain Arifist teada seda, et nad austasid teda väga. Minule sellest piisas," ütles Sundberg.

Paar asus elama Berliini ja hoidis madalat profiili, sest mees liikus valepassiga. Suurest hulgast identiteetidest kasutas ta kõige sagedamini nime Said Arif, kuigi tegelikult oli õige nimi Omar Gharib. Alžeerias sündinud ja sealses armees teeninud mees kolis 1990. aastate keskel Londonisse ja käis Afghanistani treeninglaagrites, kus pälvis Osama bin Ladeni usalduse.

"Ta oli tõeliselt vaga, aateline, revolutsiooniline, radikaalne moslem ja teda võis nimetada al-Qaeda liidriks," rääkis Sundbergi sõber, ajakirjanik Jesper Huor.

Huori sõnul teadis naine midagi sellest, et mees kavandas vägivaldseid rünnakuid. "Ta teadis, et mees kaubitseb relvadega, kuna nägi teda ühel õhtul tulemas koju kotitäie relvadega," ütles ajakirjanik.

Said Arif kavandas mitut rünnakut Prantsusmaal

Tagantjärele on teada, et Said Arif osales võrgustikus, mis kavandas muuhulgas Strasbourg’i jõuluturu ründamist. Saksa politsei vahistas osa grupi liikmeid 2000. aasta lõpus, aga jättis Said Arifi jälgimise alla. On ebaselge, kuidas mees eriteenistuste radarilt kadus, kuid ta reisis Gruusiasse ja kutsus peagi pere sinna järgi.

Sundberg oli siis 25-aastane ja neljandat kuud rase nende esimese ühise lapsega. Nad asusid elama Pankisi orus, mis kuulub formaalselt Gruusiale, aga tegelikult on seaduseta eikellegimaa, kust mehed käivad koos tšetšeeni vastupanuliikumisega üle piiri venelastega võitlemas.

Sundbergi sõnul oli tol ajal tema soov, et lastest saaksid samasugused pühasõdalased nagu Said Arif. "Ma ei näinud midagi muud, ma elasin lihtsalt oma mullis, maagilises maailmas, kus meie olime väljavalitud," rääkis naine.

Pankisis viibimise ajal toimus rünnak New Yorgi maailmakaubanduskeskusele. "Kui ma esimest korda seda kuulsin, olin ma lummatud, ma tundsin nagu Taavet oleks alistanud Koljati. Ja ma tundsin, et me olime läinud ajalukku," rääkis Sundberg.

Sundbergi ja Arifi ühine tütar tuli ilmale novembris 2001 Rootsis, kuhu naine sõitis sünnitama. Tagaotsitav lapse isa reisis aga valepaberitega järgi. Elanud mõnda aega Rootsi riigi abirahast, kolis pere 2003. aastal Süüriasse, kus Arifil oli parem võimalus pühasõjas osaleda. Nad olid Damaskuses elanud kuus nädalat, kui kohalik salapolitsei 12. juulil uksele prõmmis ja president Basha al-Assadi politsei nad kinni võttis.

Naine paigutati koos lastega koduaresti, aga imekombel õnnestus tal valvurid üle kavaldada ja vanematele sõna saata. Rootsi diplomaadid organiseerisid ta kahe kuu pärast koju. Ta oli küll tagasi Rootsis, terve nahaga, aga see ei tähendanud, et tema radikaalsed vaated oleksid muutunud.

Sundberg kahetseb oma tegu

2004. aasta märtsis sündis Sundbergi neljas laps, Arifi poeg. Samal ajal tegi ta küberruumis kihutustööd ja aitas rootslannasid usku pöörata. "Ma olen kindel, et islam ei olnud nende jaoks vastus. Seetõttu olen ma veidi kurb selle pärast, mida ma tegin. Ma aitasin neid halvas mõttes. Ma kahetsen seda," rääkis Sundberg nüüd.

Pärast pikka vaikust andis Süüria Arifi välja Prantsusmaale, kus ta läks rohkem kui 20 kaaslasega kohtu alla. Ta oli tol hetkel Euroopa üks kurikuulsam islamiterrorist, sest grupi plaan oli muuhulgas rünnata Eiffeli torni. Kui ta kümneks aastaks vangi mõisteti, oli see näiteks Briti The Independenti esiuudis.

"Mul on häbi, sest ma otseselt toetasin sellist liikumist. Ma olen endaga sellepärast võidelnud, et sellega leppida. Sest minu jaoks ei olnud ta tol ajal terrorist, vaid pühendunud vabadusvõitleja või midagi taolist, mässuline," rääkis Sundberg.

Üksikemana nelja last kasvatava naise usk hakkas murenema. 2010. aastal ta lahutas ja Um Anasist sai jälle Anna Sundberg.

Arif hukkus õhurünnakus

Lool on aga varuks veel üks pööre. 2011. aastal vabanes Arif ennetähtaegselt vanglast ja Prantsusmaa tahtis ta loovutada Alžeeriale, kuid mehel õnnestus see inimõiguste kohtus peatada väitega, et kodumaal hakataks teda piinama. Prantslastel ei jäänud muud üle, kui paigutada süüdimõistetud terrorist väikelinna pansionisse, kus ta peab neli korda päevas kohalikus politseis ennast näitama.

Koduarestis olles andis ta kohalikule meediale mitu intervjuud, kus ei teinud katsetki oma sõjakaid vaateid varjata ja nõudis, et tal lastaks lahkuda oma valitud suunas. "Prantsusmaa tahab, et ma lahkuks. Ma olen nõus. Laske mul siis lahkuda," ütles Arif ühes intervjuus.

Kaks kuud pärast intervjuud, mais 2013 varastas Said Arif auto ja viimane pilt, mis temast nähti on kiiruskaamera kaader kiirteel suunaga Belgiasse. Rohkem kui aasta oli Said Arif kadunud, kuni ilmus välja Süürias ISIS-ega seotud rakukese juhtfiguurina, kus tema roll oli värvata lääneriikidest, eriti Prantsusmaalt, uusi võitlejaid. Nüüd lisati ta ka ÜRO ja USA tagaotsitavate terroristide nimekirja.

2015. aasta mais hukkus Said Arif USA droonirünnakus Põhja-Süürias.

Anna Sundberg kirjutas koos Jesper Huoriga sellest kõigest raamatu, mis ilmus hiljuti ka eesti keeles.

Toimetaja: Merili Nael



Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.

Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, tulevikuravimist on siiski vara rääkida

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.