Uudistepäeva kokkuvõte 21. septembril ({{commentsTotal}})

Siin on valik uudiseid, mis on kujundanud tänast päeva!

Eesti vastab Vene kaitseministeeriumi kutsele eitavalt

Venemaa tegi suvel Eestile ettepaneku vahetada arvamusi sõjalis-poliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide vahelise koostöö parandamiseks. Muuhulgas sooviti arutada Euroopa ja Läänemere julgeolekuolukorra, sõjaliste õppuste ja militaarlendude, ohtlike sõjaliste tegevuste ärahoidmise ning transponderite kasutamise küsimust.

Eesti kaitseministeerium vastab Venemaa kaitseministeeriumi ettepanekule eitavalt, kuna kaitseministeeriumi hinnangul ei aitaks kahepoolsed konsultatsioonid kaasa NATO ja EL ühtsust tugevdada, vaid loovad Putini režiimile võimaluse mängida liikmesriike üksteise vastu.

Vaatamata sellele kinnitas Eesti kaitseministeerium valmidust konstruktiivseks poliitiliseks dialoogiks. Ka kaitseminister Hannes Hanso ütles riigikogu infotunnis, et Läänemere piirkonna julgeoleku teema arutamiseks on küllalt formaate ja kahepoolsete konsultatsioonide järele puudub vajadus.

 

Taavi Aas: omastamisega seoses kahtlustuse saanud linnaametnikke on kümmekond

Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ütles linnavalitsuse pressikonverentsil, et linnavara omastamisega seotud kriminaalmenetluses on kahtlustuse saanud või saamas kümmekond linnaametnikku.

ERR-i küsimusele vastates märkis Aas, et temale teadaolevalt on kahtlustused seotud teavitamiskampaaniatega 2013. aastal. Samuti lisas abilinnapea, et tegemist on tavaliste ametnikega, kes ei tööta poliitilistel ametikohtadel.

Abilinnapea Kalle Klandorf leiab, et asjaga on mindud üle võlli. Ühtlasi lubas Klandorf, et parteitud linnaametnikke kaitstakse kõige võimalustega.

 

Ligi: tuletame Indiale igal võimalusel meelde, et nende kohtuveskid on meie jaoks talumatult aeglased

Välisminister Jürgen Ligi ütles, et jõupingutused laevakaitsjate Eestisse tagasi toomiseks jätkuvad ning kavas on Indiale meelde tuletada kui aeglane nende kohtusüsteem on.

Ligi sõnul on Eesti laevakaitsjate saatusele rohkem aega ja ressursse pühendanud kui sadade ülejäänud Eestist pärit vangide omale kokku. Samas toonitas välisminister, et jõupingutused jätkuvad.

Aasta alul mõistis Tuticorini kohus laevakaitsjatele karistuseks viis aastat vabadusekaotust, mille laevakaitsjad edasi kaebasid. Tänaseks pole antud küsimustes ühtegi kohtuistungit toimunud, mitmed kavas olnud istungiajad on tühistatud või edasi lükatud.

 

Ilmateade: ilm kisub vihmaseks

Homme tuleb pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub põhjatuul 5-11, põhjarannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on 11..14°C.


EL loobub rändlustasude kaotamisel 90-päevasest piirangust

Kolmapäeval loobus Euroopa Liit rändlustasude kaotamisel tugevat kriitikat pälvinud 90-päevasest piirangust, samas lubades väärkasutuse vältimiseks piisavate meetmete kehtestamist.

"Me ei sea mingeid piiranguid kestvusele, kui mitu päeva võivad reisijad rändlusteenuseid kasutada ilma lisatasudeta. Samas me oleme otsustanud seada kindlad kaitsemeetmed residentsuse osas," ütles Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip pressikonverentsil.

Komisjon avalikustas esialgse rändlustasude kaotamise plaani möödunud aasta alguses. Kui Komisjon avaldas septembri alul kava detailid, pälvisid need tarbijate esindusorganisatsioonide teravat kriitikat, sest rändlustasude vabadus oli piiratud 90 päevaga aastas.

 

Keskerakond hõivab laupäeval Estonia ümbruse miitinguks

Keskerakonna üritus nime all "Keskerakonna vaadete tutvustamine" toimub laupäeval kell 10-18 Teatri väljakul, ütles politsei pressiesindaja Tuuli Härson ERR.ee-le.

Tammsaare parki oli laupäeval kell 10-15 miitingu pealkirja all "Kohalike omavalitsuste kampaania algus" registreerinud EKRE, kuid on sellest praeguseks siiski loobunud.

EKRE esindaja Urmas Espenberg ütles ERR.ee-le, et 24. septembril Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üritust Tammsaare pargis ei toimu. "Üritus registreeriti juba juuni lõpus, kuid selle korraldamisest loobuti. Ka politseid on ürituse ärajäämisest teavitatud," kinnitas ta.

"Mõte alguses oli aga raha ei ole. See on päris suur kulu. Ei pea otstarbekaks seda korraldada," nentis Espenberg.

 

Loimurite geen kaitseb inimeste pärilikkusainet kiirguse eest

Maailma sitkeimad loomad pole mitte massiivsed elevandid, Antarktika avarusi trotsivad pingviinid ega isegi kurikuulsad prussakad, vaid hoopis vähem kui millimeetri pikkused loimurid suudavad ellu jääda isegi avakosmose vaenulikes tingimustes.

Ekstremofiilide genoomi järjestanud jaapani teadlased näitavad nüüd, et loomakese valgud kaitsevad kiirguse eest ka inimese rakke sõnas uurimuse juhtivautor Takekazu Kunieda ERR Novaatorile antud intervjuus.

Eriliselt jäi teadlastele silma geen Dsup, mis näib mängivat ühte võtmerolli avakosmost iseloomustavate tingimuste trotsimisel. Pärilikkusaine alusel sünteesitud valk kasvatas katseklaasis inimeste rakukultuuri kiirgustaluvust 40 protsenti.

"On võimalik, et kui meil õnnestuks ühel päeval sama geen inimeste genoomi sobitada, võiks see kasvatada ka meie endi taluvust röntgenkiirte suhtes. Hetkel on see muidugi puhtalt teoreetiline, kuna meil puuduvad selleks vahendid," mõtiskles Kunieda

 

Pitti ja Jolie kujud tõsteti kuulsas vahakujude muuseumis eraldi

Eile jahmatas maailma uudis Hollywoodi näitlejapaari Brad Pitti ja Angelina Jolie lahutusest. Kurvale uudisele reageeris ka kuulus Madame Tussauds vahakujude muuseum Londonis.

"Pärast šokeerivaid uudiseid võime kinnitada, et tõstsime Brad Pitti ja Angelina Jolie kujud eraldi," kirjutati muuseumi Twitteri lehel.

Kujud näitlejatest toodi Madame Tussauds vahakujude muuseumis rahva ette 2013. aasta detsembris.

Pitt ja Jolie kohtusid 2005. aastal filmi "Mr and Mrs Smith" võtetel ning nad kihlusid 2012. aastal. Paar abiellus 2014. aasta augustis.



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: