Erik Gamzejev: põlevkivitööstus kui osa Eesti julgeolekust ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

Meeldib või mitte, aga üks infoajastu seaduspärasusi on, et suuremat tähelepanu pälvivad ikka  äärmuslikud ja ülevõimendatud väited. Ühel nädalal lekib avalikkuse ette valitsuse nõuniku Ilmar Raagi aastavanuse salaraporti tõdemus, et Eesti on kaotamas Ida-Virumaad. Teisel teatab presidendikandidaat Mart Helme, et laiemale avalikkusele nähtamatult harjutab 5000-meheline kolonn brigadiride juhendamisel relvastatud võitlust Eesti riigi vastu.

Turvatunne on inimestele tähtis ja katsed näidata seal olevaid või ka olematuid mõrasid garanteerib kui mitte poolehoiu, siis huvi ikka.

Iseloomulik, et selliste hirmu tekitavate uudiste taustal pole näiteks Eesti põlevkivitööstuse 100 aasta juubeli tähistamise üritustel vähimatki võimalust laiemat tähelepanu köita. Ei paista kuidagi välja, roni või 638 miljonit eurot maksma läinud Auvere elektrijaama korstna otsa ja kuuluta sealt.

Olgugi et see on üks väheseid tööstusharusid maailmas, kus Eesti on tõepoolest olnud teerajaja ja on seda senini, mistõttu on sel nädalal toimuval juubelikonverentsil kohal huvilisi ja asjatundjaid 21 riigist.

Põlevkivist elektri ja õli tegemine on tugevasti mõjutanud Eesti elu, majandust ja keskkonda. Nii heas kui halvas. See on ehtne Eesti asi, põhimõtteliselt samast lahtrist nagu laulupidu, kama või verivorst. Sada aastat juba tehtud. Paljud teised riigid, kus maapõues samuti ohtralt põlevkivi,  tahaks sama järele teha, aga pole samamoodi osanud või pole julgenud riskida.

Eesti energeetiline sõltumatus, ekspordimahud ja tuhanded töökohad ning maksutulud riigikassasse tulevad Ida-Virumaa kaevandustest, elektrijaamadest ja õlitehastest.  Need on kiiresti kohanenud nii pidevalt karmistunud keskkonnanõuetega kui nafta hinna kukkumisega.

Osa ministreid on küll püüdnud tänavust ressursitasude alandamist serveerida 40 miljoni euro suuruse kingitusena Ida-Virumaale ja põlevkiviettevõtetele. Tegelikult oli see pigem pragmaatiline ja mõistlik otsus, millest kokkuvõttes võidab ka riik rohkem kui kaotab. Tööjõumaksude laekumine jätkub ja sotsiaalprobleeme, mis kaasnenuks suurte koondamistega, ei ole. Kui turuolud peaksid paranema, on riigil põhjust loota taas suuremat tulu.

Põlevkivitööstuse elujõulisusse on panuse andnud Eesti insenerid, aga ka eesliinil igapäevast rasket tööd tegevad kaevurid ja energeetikud. Ehkki paljud neist ei räägi eesti keelt, on nad hingelt ikkagi eestimaalased. Suured põlevkiviettevõtted on selle nimel põhitegevuse kõrvalt teinud rohkem kui mõnigi riiklik lõimumisprogramm.

Mingit Donbassi õuduse kordumist oma kodukandis, kus on olemas korralik töökoht, ei soovi ükski terve mõistusega inimene.

Rääkimine sellest, kui tähtis on põlevkivi Eesti riigile, presidendikandidaatidele tõenäoliselt valijate kogus lisahääli ei tõota. See jääb kaugeks teemaks paljudele valijameestele, kel isiklik seos  Ida-Virumaa ja põlevkiviga puudub. Olgugi et  enesele tõsisemalt teadvustamata avaldub see kodus hõõguvas lambipirnis või elektripistikus, mille kaudu telefon igal õhtul järgmiseks päevaks uut jõudu kogub.

Pigem võib poliitik liiga suure põlevkivisõbrana enesele hoopis karuteene teha, sest selle maavara maine ühiskonnas on endiselt nigel. Suuresti tänu nõukogude aja lõpust pärinevatele tõsiasjadele ja ka  müütidele, mille võimendamine teenis tollal ka taasiseseisvumise huve.

Suretatud loodus, migratsioonipump, kurjad kaevurid on näiteks mõned märgid, mis tookord külge jäid ning mida pole tänini veel päriselt maha pesta õnnestunud. Olgugi et see, kuidas käis töö veerand sajandit tagasi ja kuidas praegu, on nagu öö ja päev. Keskkonnamõjud (nagu iga teisegi tööstuse puhul) on muidugi olemas, kuid need on kordades väiksemad, kui tollal.

Samas kaasneks riigivõimu poolt põlevkivitööstusele ja sellega seotud inimestele suurema tähelepanu osutamisega midagi enamat kui vaid majanduslik mõju. Ei ole kahtlust, et kaevandustes, õlitehastes ja elektrijaamades töötavad inimesed on oma lähikonnas arvamusliidrid. Nende sõna kuulatakse ja see maksab.

Kui nemad  tajuvad selgelt, et riik hoolib nende tööst ja aitab ka keerukal ajal toime tulla, siis on just nemad need, kes on võimalike julgeolekuohtude maandamisel ühed riigi tõsisemaltvõetavad liitlased. Mingit Donbassi õuduse kordumist oma kodukandis, kus on olemas korralik töökoht, ei soovi ükski terve mõistusega inimene.

Head töökohad, mille lisandumist on mõistlik Ida-Virumaal motiveerida ka teistes majandusharudes peale põlevkivitööstuse, ja riigipoolne õlalepatsutus ongi ühed  tõhusamad turvagarantiid  mitmesuguste ekspertide hinnangul Eesti jaoks hellas piiriäärses piirkonnas. Kui Ilmar Raagi salaraport aitas valitsusel sellise arusaamiseni jõuda ja pani ka tegutsema, siis tegi ta head tööd.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Rootsi ajakirjanik Kim Wall.Rootsi ajakirjanik Kim Wall.
Taani politsei: merest leitud surnukeha kuulub rootslannast ajakirjanikule

Taani politsei teatas kolmapäeva varahommikul, et neil on õnnestunud tuvastada, et esmaspäeva õhtul Kopenhaageni lähedalt merest leitud surnukeha kuulub 10. augustil kadunuks jäänud rootslannast ajakirjanikule Kim Wallile.

Uuendatud: 10:51 
Karl RistikiviKarl Ristikivi
Kirjanik Karl Ristikivi maetakse ümber Eestisse

1977. aastal Rootsis surnud kirjaniku Karl Ristkivi urn koos tuhaga maetakse õige pea Stockholmi metsakalmistult ümber Pärnumaale.

USA välisminister Rex Tillerson 1. augustil pressibriifingul.USA välisminister Rex Tillerson 1. augustil pressibriifingul.
USA hoiatas Pakistani liitlase eristaatuse kaotamise eest

Ühendriikide välisminister Rex Tillerson hoiatas teisipäeval Pakistani NATO eesõigustatud välisliitlase eristaatuse küsimuse alla sattumise eest, kui riik on jätkuvalt turvapaigaks äärmuslastele.

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.