EL loobub rändlustasude kaotamisel 90-päevasest piirangust ({{commentsTotal}})

{{1474457508000 | amCalendar}}

Kolmapäeval loobus Euroopa Liit rändlustasude kaotamisel tugevat kriitikat pälvinud 90-päevasest piirangust, samas lubades väärkasutuse vältimiseks piisavate meetmete kehtestamist.

Vaid kahe nädala eest esitles Euroopa Komisjon ettepanekut, mille järgi võiks eurooplased tulevast aastast kasutada mobiiliteenuseid koduste hindadega kuni 90 välismaal viibitud päeval aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Parlamendis rahulolematust tekitanud idee võeti tagasi ning täna käidi välja plaan, kus rändlustasud kaoksid reisivatele eurooplastele järgmisest aastast täielikult ilma aja- ja mahupiiranguteta.

Kuna Euroopa liikmesriikides on sideteenuste hinnavahe kohati kuni sajakordne, tahab Komisjon välistada rändluse kuritarvitamise ehk olukorra, kus näiteks iirlane soetab Läti SIM-kaardi ja kasutab seda üksnes Dublinis.

"Meie uus lähenemine põhineb inimeste residentsusel. Kui inimene pole oma residentsust sisuliselt vahetanud, siis seni saab nautida rändlust nagu kodus, kui ta viibib mõnes teises EL-i liikmesriigis. Kui inimene käib iga päev mõnes teises liikmesriigis tööl ja seda tuleb EL-is tihti ette, siis meie ettepanek lubab kõigil nendel inimestel 365 päeval aastas kasutada rändlustasudevaba liikumist. Kuid kui inimene viibib pikka aega mõnes teises liikmesriigis, aga kasutab siiski odavama riigi SIM-kaarti, siis see viitab süsteemi väärkasutamisele," selgitas Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip.

Tema sõnul veedab keskmine eurooplane välismaal 12 päeva aastas. Kui inimeste reisimisharjumused ei muutu, elavad telekomi ettevõtted rändlustasude kaotamise üle, leiab Ansip.

Vaidlused nõukogus ja Euroopa Parlamendis seisavad alles ees ning lõplik tõde rändlustasude kaotamise osas selgub tuleval aastal.

Tralla: rändlustasude kaotamine ei saa olema poliitiliselt lihtne

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Euroopa mobiilikasutajate jaoks on see hea uudis, sest tähendab, et järgmise aasta juuni keskpaigast saab EL-is reisides kasutada mobiiliteenuseid oma koduriigi hindadega.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker loodab Tralla sõnul, et eurooplased mõtlevad neid rändlusgigabaite kasutades edaspidi tänulikult Komisjoni rollile ja et Brüsseli populaarsus, mis on praegu madalseisus, hakkab tõusma.

"Olgem ausad, on põhjust ka Komisjoni kiita, sest võrreldes 2007. aastaga, mil välismaal kasutatud GB eest ootas pärast postkastis 300-eurone arve, on tehtud tõesti märkimisvüäärne hinnakärbe. Tänased hinnamaksimumid tähendavad seda, et telekomfirmad saavad küsida ühe GB eest kuni 50 eurot," rääkis Tralla.

"See ei tähenda, et rändlustasude kaotamine saab olema poliitliselt lihtne, sest selleks tuleb korda teha või muuta vähemalt kahte seadusandlikku akti. Keerulisem neist on kokkulepe hulgihinna maksimummäärade langetamise osas, mille alusel telekomfirmad üksteisega arveldavad," lisas ta.

Tralla sõnul kardavad Põhja-Euroopa ettevõtted olukorda, kus peavad hakkama oma klientide rändluse eest peale maksma ja see võib viia koduturgudel hinnatõusuni. Seega nõuavad nad hulgihindade märkimisväärset alandamist.

Lõuna-Euroopa ettevõtted jälle ütlevad, et peavad turistide pärast palju investeerima ja seega ei saa nad hulgihindu alla lasta, sest see on neile oluline raha tagasiteenimise võimalus.

"Euroopa Komisjon üritab kahe äärmuse vahel leida keskteed ja on pakkunud välja, et hulgihinna maksimum langeks praeguselt 50 eurolt 8.50 peale ühe GB eest, aga poliitiline vastasseis on praegu selline, et on raske ennustada, mis hinnaga telekomettevõtted järgmisel aastal arveldama hakkavad ja kuidas see mõjutab koduseid hindu. Andrus Ansip on kindel, et hinnarallit ei tule," rääkis Tralla.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



proovisproovis
Fotod ja video: Tallinna staadionitel algasid tantsupeo proovid

Tallinnasse kogunes 585 tantsu- ja võimlemisrühma ligi 8500 esinejaga, sest staadionitel algasid teisipäeval tantsupeo proovid.

Uuendatud: 19:27 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics