EL loobub rändlustasude kaotamisel 90-päevasest piirangust ({{commentsTotal}})

{{1474457508000 | amCalendar}}

Kolmapäeval loobus Euroopa Liit rändlustasude kaotamisel tugevat kriitikat pälvinud 90-päevasest piirangust, samas lubades väärkasutuse vältimiseks piisavate meetmete kehtestamist.

Vaid kahe nädala eest esitles Euroopa Komisjon ettepanekut, mille järgi võiks eurooplased tulevast aastast kasutada mobiiliteenuseid koduste hindadega kuni 90 välismaal viibitud päeval aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Parlamendis rahulolematust tekitanud idee võeti tagasi ning täna käidi välja plaan, kus rändlustasud kaoksid reisivatele eurooplastele järgmisest aastast täielikult ilma aja- ja mahupiiranguteta.

Kuna Euroopa liikmesriikides on sideteenuste hinnavahe kohati kuni sajakordne, tahab Komisjon välistada rändluse kuritarvitamise ehk olukorra, kus näiteks iirlane soetab Läti SIM-kaardi ja kasutab seda üksnes Dublinis.

"Meie uus lähenemine põhineb inimeste residentsusel. Kui inimene pole oma residentsust sisuliselt vahetanud, siis seni saab nautida rändlust nagu kodus, kui ta viibib mõnes teises EL-i liikmesriigis. Kui inimene käib iga päev mõnes teises liikmesriigis tööl ja seda tuleb EL-is tihti ette, siis meie ettepanek lubab kõigil nendel inimestel 365 päeval aastas kasutada rändlustasudevaba liikumist. Kuid kui inimene viibib pikka aega mõnes teises liikmesriigis, aga kasutab siiski odavama riigi SIM-kaarti, siis see viitab süsteemi väärkasutamisele," selgitas Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip.

Tema sõnul veedab keskmine eurooplane välismaal 12 päeva aastas. Kui inimeste reisimisharjumused ei muutu, elavad telekomi ettevõtted rändlustasude kaotamise üle, leiab Ansip.

Vaidlused nõukogus ja Euroopa Parlamendis seisavad alles ees ning lõplik tõde rändlustasude kaotamise osas selgub tuleval aastal.

Tralla: rändlustasude kaotamine ei saa olema poliitiliselt lihtne

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Euroopa mobiilikasutajate jaoks on see hea uudis, sest tähendab, et järgmise aasta juuni keskpaigast saab EL-is reisides kasutada mobiiliteenuseid oma koduriigi hindadega.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker loodab Tralla sõnul, et eurooplased mõtlevad neid rändlusgigabaite kasutades edaspidi tänulikult Komisjoni rollile ja et Brüsseli populaarsus, mis on praegu madalseisus, hakkab tõusma.

"Olgem ausad, on põhjust ka Komisjoni kiita, sest võrreldes 2007. aastaga, mil välismaal kasutatud GB eest ootas pärast postkastis 300-eurone arve, on tehtud tõesti märkimisvüäärne hinnakärbe. Tänased hinnamaksimumid tähendavad seda, et telekomfirmad saavad küsida ühe GB eest kuni 50 eurot," rääkis Tralla.

"See ei tähenda, et rändlustasude kaotamine saab olema poliitliselt lihtne, sest selleks tuleb korda teha või muuta vähemalt kahte seadusandlikku akti. Keerulisem neist on kokkulepe hulgihinna maksimummäärade langetamise osas, mille alusel telekomfirmad üksteisega arveldavad," lisas ta.

Tralla sõnul kardavad Põhja-Euroopa ettevõtted olukorda, kus peavad hakkama oma klientide rändluse eest peale maksma ja see võib viia koduturgudel hinnatõusuni. Seega nõuavad nad hulgihindade märkimisväärset alandamist.

Lõuna-Euroopa ettevõtted jälle ütlevad, et peavad turistide pärast palju investeerima ja seega ei saa nad hulgihindu alla lasta, sest see on neile oluline raha tagasiteenimise võimalus.

"Euroopa Komisjon üritab kahe äärmuse vahel leida keskteed ja on pakkunud välja, et hulgihinna maksimum langeks praeguselt 50 eurolt 8.50 peale ühe GB eest, aga poliitiline vastasseis on praegu selline, et on raske ennustada, mis hinnaga telekomettevõtted järgmisel aastal arveldama hakkavad ja kuidas see mõjutab koduseid hindu. Andrus Ansip on kindel, et hinnarallit ei tule," rääkis Tralla.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema