EL loobub rändlustasude kaotamisel 90-päevasest piirangust ({{commentsTotal}})

{{1474457508000 | amCalendar}}

Kolmapäeval loobus Euroopa Liit rändlustasude kaotamisel tugevat kriitikat pälvinud 90-päevasest piirangust, samas lubades väärkasutuse vältimiseks piisavate meetmete kehtestamist.

Vaid kahe nädala eest esitles Euroopa Komisjon ettepanekut, mille järgi võiks eurooplased tulevast aastast kasutada mobiiliteenuseid koduste hindadega kuni 90 välismaal viibitud päeval aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Parlamendis rahulolematust tekitanud idee võeti tagasi ning täna käidi välja plaan, kus rändlustasud kaoksid reisivatele eurooplastele järgmisest aastast täielikult ilma aja- ja mahupiiranguteta.

Kuna Euroopa liikmesriikides on sideteenuste hinnavahe kohati kuni sajakordne, tahab Komisjon välistada rändluse kuritarvitamise ehk olukorra, kus näiteks iirlane soetab Läti SIM-kaardi ja kasutab seda üksnes Dublinis.

"Meie uus lähenemine põhineb inimeste residentsusel. Kui inimene pole oma residentsust sisuliselt vahetanud, siis seni saab nautida rändlust nagu kodus, kui ta viibib mõnes teises EL-i liikmesriigis. Kui inimene käib iga päev mõnes teises liikmesriigis tööl ja seda tuleb EL-is tihti ette, siis meie ettepanek lubab kõigil nendel inimestel 365 päeval aastas kasutada rändlustasudevaba liikumist. Kuid kui inimene viibib pikka aega mõnes teises liikmesriigis, aga kasutab siiski odavama riigi SIM-kaarti, siis see viitab süsteemi väärkasutamisele," selgitas Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip.

Tema sõnul veedab keskmine eurooplane välismaal 12 päeva aastas. Kui inimeste reisimisharjumused ei muutu, elavad telekomi ettevõtted rändlustasude kaotamise üle, leiab Ansip.

Vaidlused nõukogus ja Euroopa Parlamendis seisavad alles ees ning lõplik tõde rändlustasude kaotamise osas selgub tuleval aastal.

Tralla: rändlustasude kaotamine ei saa olema poliitiliselt lihtne

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Euroopa mobiilikasutajate jaoks on see hea uudis, sest tähendab, et järgmise aasta juuni keskpaigast saab EL-is reisides kasutada mobiiliteenuseid oma koduriigi hindadega.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker loodab Tralla sõnul, et eurooplased mõtlevad neid rändlusgigabaite kasutades edaspidi tänulikult Komisjoni rollile ja et Brüsseli populaarsus, mis on praegu madalseisus, hakkab tõusma.

"Olgem ausad, on põhjust ka Komisjoni kiita, sest võrreldes 2007. aastaga, mil välismaal kasutatud GB eest ootas pärast postkastis 300-eurone arve, on tehtud tõesti märkimisvüäärne hinnakärbe. Tänased hinnamaksimumid tähendavad seda, et telekomfirmad saavad küsida ühe GB eest kuni 50 eurot," rääkis Tralla.

"See ei tähenda, et rändlustasude kaotamine saab olema poliitliselt lihtne, sest selleks tuleb korda teha või muuta vähemalt kahte seadusandlikku akti. Keerulisem neist on kokkulepe hulgihinna maksimummäärade langetamise osas, mille alusel telekomfirmad üksteisega arveldavad," lisas ta.

Tralla sõnul kardavad Põhja-Euroopa ettevõtted olukorda, kus peavad hakkama oma klientide rändluse eest peale maksma ja see võib viia koduturgudel hinnatõusuni. Seega nõuavad nad hulgihindade märkimisväärset alandamist.

Lõuna-Euroopa ettevõtted jälle ütlevad, et peavad turistide pärast palju investeerima ja seega ei saa nad hulgihindu alla lasta, sest see on neile oluline raha tagasiteenimise võimalus.

"Euroopa Komisjon üritab kahe äärmuse vahel leida keskteed ja on pakkunud välja, et hulgihinna maksimum langeks praeguselt 50 eurolt 8.50 peale ühe GB eest, aga poliitiline vastasseis on praegu selline, et on raske ennustada, mis hinnaga telekomettevõtted järgmisel aastal arveldama hakkavad ja kuidas see mõjutab koduseid hindu. Andrus Ansip on kindel, et hinnarallit ei tule," rääkis Tralla.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: