Eesti vastab Vene kaitseministeeriumi kutsele eitavalt ({{commentsTotal}})

{{1474454774000 | amCalendar}}
Kaitseministeerium.
Kaitseministeerium. Autor/allikas: Ave Maria Mõistlik/Wikimedia Commons

Eesti kaitseministeerium vastab Venemaa kaitseministeeriumi ettepanekule arutada Läänemere julgeolekut eitavalt.

"Vene kaitseministeeriumi kahepoolsed konsultatsioonid ei aita Eesti kaitseministeeriumi hinnangul NATO ja EL ühtsust tugevdada, vaid loovad Putini režiimile võimaluse mängida liikmesriike üksteise vastu välja. Lisaks on ettepanek suunatud rahvusvahelisse raamistikku kuuluvate küsimuste bilateraliseerimisele, mis ei ole Eestile kasulik," ütles kaitseministeriumi pressiesindaja Andres Sang.

Venemaa tegi suvel Eestile ettepaneku vahetada arvamusi sõjalis-poliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide vahelise koostöö parandamiseks, sealhulgas arutada Euroopa ja Läänemere julgeolekuolukorra, sõjaliste õppuste ja militaarlendude, ohtlike sõjaliste tegevuste ärahoidmise ning transponderite kasutamise küsimustes.

Kaitseministeerium kinnitas kirjas Eesti kaitseministeeriumi valmidust konstruktiivseks poliitiliseks dialoogiks. "Meie jaoks on olulisim teema dialoogis Venemaaga viimase tegevusest halvenenud julgeolekuolukord Euroopas. Venemaal lasub vastutus viimastel aastatel Euroopa idapiiril tekkinud pingekollete lahendamisel ning ka koostöö taastamine sõltub Venemaast. Selle eeltingimuseks on Venemaa Euroopa julgeoleku ja koostöö aluspõhimõtete täitmine. Jätkuvalt on muret tekitavad Venemaa sõjategevus Ukrainas, Krimmi annekteerimine, Venemaa sõjalise kohaloleku kasv ning provokatiivne sõjaline käitumine NATO piiride lähistel," rääkis Sang.

13. juulil toimunud Vene-NATO Nõukogul tegi Venemaa ettepanekud konsultatsioonideks ning koostööks NATOga (edastades ettepanekud hiljem kirjalikult). Ettepanekule vastas NATO asepeasekretär Vershbow 15. augustil, nõustudes edasise dialoogiga osade teemade puhul, ent välistades need, mis eeldaksid sõjalise koostöö taastamist. Jätkuvalt kehtib NATO otsus 2014. aasta aprillist peatada igasugune praktiline tsiviil- ja militaarkoostöö Venemaaga vastusena Venemaa agressiivsele tegevusele Ukrainas.

27. juulil Eestile üle antud kirjas tegi Vene kaitseministeerium ettepaneku korraldada tänavu septembris Moskvas konsultatsioonid Venemaa ja Eesti kaitseministeeriumide kõrgema taseme esindajate vahel "seoses viimase Vene-NATO Nõukogu kohtumise tulemustega ning arvestades kõrgendatud huvi julgeoleku tagamise vastu Balti regioonis".

Kirja kohaselt võiksid pooled "vahetada arvamusi jooksva sõjalis-poliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide vahelise koostöö parandamiseks". 8. augustil saadetud kirjaga täiendati esialgset ettepanekut.

Sang lisas, et Eesti kaitseministeerium on huvitatud julgeoleku ja vastastikkuse usalduse suurendamise alasest dialoogist Venemaaga olemasolevates rahvusvahelistes formaatides, eelkõige NATO-Vene Nõukogu ja OSCE raames. 

Hanso sõnul on Venemaaga julgeoleku teema arutamiseks küllalt formaate

Ka kaitseminister Hannes Hanso ütles kolmapäevases riigikogu infotunnis, et Läänemere piirkonna julgeoleku teema arutamiseks on küllalt formaate ja kahepoolsete konsultatsioonide järele puudub vajadus.

"Me oleme Venemaa Föderatsiooni teavitanud, et me kahepoolsetele konsultatsioonidele Moskvasse ei sõida," ütles Hanso. "Põhjus on väga lihtne: meil on terve rida formaate, kus me saame juba eksisteerivate formaatide raames neid teemasid Venemaaga arutada. Need on NATO-Vene nõukogu, mis on sellel aastal juba mitu korda koos käinud ja kus samamoodi Vene pool on selle teema tõstatanud, ning ka OSCE, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon," sõnas Hanso.

Kaitseministri sõnul on ka terve rida kõikvõimalikke lepinguid, mida Venemaa pool julgeolekut puudutavates küsimustes ei täida. "Me näeme siin väga sagedasti transponderite temaatikat, mille pärast liitlaste lennukid peavad pidevalt õhku tõusma. Venelased ei vasta tihti lennundussidele, kui nendelt küsitakse, kes nad on ja kuhu nad lähevad. Lihtsalt ei reageerita, ei esitata lennuplaane, tehakse selliseid agressiivseid õhumanöövreid," loetles Hanso. "Neid teemasid arutada on ju palju, aga formaadid juba eksisteerivad ja ausalt öeldes kahepoolselt me neid teemasid ei lahenda," nentis ta.

"Minu meelest me ei saa rääkida ainult Läänemere julgeolekust nendes küsimustes. Julgeolek Euroopas on ühtne ja jagamatu," toonitas minister. "Täpselt samamoodi käituvad nii Venemaa õhujõud kui ka sõjavägi ettearvamatult igal pool – Musta mere piirkonnas, me kõik teame, mis juhtus näiteks Ukrainas. See on väga oluline probleem, oluline probleem mitte isegi ainult Euroopas, vaid ma ütleksin, et globaalsel tasandil," lisas Hanso. "On mingeid asju, millega me ei saa lihtsalt tsiviliseeritud ja rahvusvahelisest õigusest lugupidavate riikidena leppida," rääkis ta.

"Kui me räägime lennuliiklusest, siis ma ei tea, Tokiost, Pekingist, Saigonist lendab kogu aeg üle lennukeid üle Balti mere piirkonna, üle Läänemere Euroopasse. Siin on neid osapooli väga palju, kahepoolselt me ei tee midagi," ütles Hanso

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: