Eesti vastab Vene kaitseministeeriumi kutsele eitavalt ({{commentsTotal}})

Kaitseministeerium.
Kaitseministeerium. Autor/allikas: Ave Maria Mõistlik/Wikimedia Commons
{{1474454774000 | amCalendar}}

Eesti kaitseministeerium vastab Venemaa kaitseministeeriumi ettepanekule arutada Läänemere julgeolekut eitavalt.

"Vene kaitseministeeriumi kahepoolsed konsultatsioonid ei aita Eesti kaitseministeeriumi hinnangul NATO ja EL ühtsust tugevdada, vaid loovad Putini režiimile võimaluse mängida liikmesriike üksteise vastu välja. Lisaks on ettepanek suunatud rahvusvahelisse raamistikku kuuluvate küsimuste bilateraliseerimisele, mis ei ole Eestile kasulik," ütles kaitseministeriumi pressiesindaja Andres Sang.

Venemaa tegi suvel Eestile ettepaneku vahetada arvamusi sõjalis-poliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide vahelise koostöö parandamiseks, sealhulgas arutada Euroopa ja Läänemere julgeolekuolukorra, sõjaliste õppuste ja militaarlendude, ohtlike sõjaliste tegevuste ärahoidmise ning transponderite kasutamise küsimustes.

Kaitseministeerium kinnitas kirjas Eesti kaitseministeeriumi valmidust konstruktiivseks poliitiliseks dialoogiks. "Meie jaoks on olulisim teema dialoogis Venemaaga viimase tegevusest halvenenud julgeolekuolukord Euroopas. Venemaal lasub vastutus viimastel aastatel Euroopa idapiiril tekkinud pingekollete lahendamisel ning ka koostöö taastamine sõltub Venemaast. Selle eeltingimuseks on Venemaa Euroopa julgeoleku ja koostöö aluspõhimõtete täitmine. Jätkuvalt on muret tekitavad Venemaa sõjategevus Ukrainas, Krimmi annekteerimine, Venemaa sõjalise kohaloleku kasv ning provokatiivne sõjaline käitumine NATO piiride lähistel," rääkis Sang.

13. juulil toimunud Vene-NATO Nõukogul tegi Venemaa ettepanekud konsultatsioonideks ning koostööks NATOga (edastades ettepanekud hiljem kirjalikult). Ettepanekule vastas NATO asepeasekretär Vershbow 15. augustil, nõustudes edasise dialoogiga osade teemade puhul, ent välistades need, mis eeldaksid sõjalise koostöö taastamist. Jätkuvalt kehtib NATO otsus 2014. aasta aprillist peatada igasugune praktiline tsiviil- ja militaarkoostöö Venemaaga vastusena Venemaa agressiivsele tegevusele Ukrainas.

27. juulil Eestile üle antud kirjas tegi Vene kaitseministeerium ettepaneku korraldada tänavu septembris Moskvas konsultatsioonid Venemaa ja Eesti kaitseministeeriumide kõrgema taseme esindajate vahel "seoses viimase Vene-NATO Nõukogu kohtumise tulemustega ning arvestades kõrgendatud huvi julgeoleku tagamise vastu Balti regioonis".

Kirja kohaselt võiksid pooled "vahetada arvamusi jooksva sõjalis-poliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide vahelise koostöö parandamiseks". 8. augustil saadetud kirjaga täiendati esialgset ettepanekut.

Sang lisas, et Eesti kaitseministeerium on huvitatud julgeoleku ja vastastikkuse usalduse suurendamise alasest dialoogist Venemaaga olemasolevates rahvusvahelistes formaatides, eelkõige NATO-Vene Nõukogu ja OSCE raames. 

Hanso sõnul on Venemaaga julgeoleku teema arutamiseks küllalt formaate

Ka kaitseminister Hannes Hanso ütles kolmapäevases riigikogu infotunnis, et Läänemere piirkonna julgeoleku teema arutamiseks on küllalt formaate ja kahepoolsete konsultatsioonide järele puudub vajadus.

"Me oleme Venemaa Föderatsiooni teavitanud, et me kahepoolsetele konsultatsioonidele Moskvasse ei sõida," ütles Hanso. "Põhjus on väga lihtne: meil on terve rida formaate, kus me saame juba eksisteerivate formaatide raames neid teemasid Venemaaga arutada. Need on NATO-Vene nõukogu, mis on sellel aastal juba mitu korda koos käinud ja kus samamoodi Vene pool on selle teema tõstatanud, ning ka OSCE, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon," sõnas Hanso.

Kaitseministri sõnul on ka terve rida kõikvõimalikke lepinguid, mida Venemaa pool julgeolekut puudutavates küsimustes ei täida. "Me näeme siin väga sagedasti transponderite temaatikat, mille pärast liitlaste lennukid peavad pidevalt õhku tõusma. Venelased ei vasta tihti lennundussidele, kui nendelt küsitakse, kes nad on ja kuhu nad lähevad. Lihtsalt ei reageerita, ei esitata lennuplaane, tehakse selliseid agressiivseid õhumanöövreid," loetles Hanso. "Neid teemasid arutada on ju palju, aga formaadid juba eksisteerivad ja ausalt öeldes kahepoolselt me neid teemasid ei lahenda," nentis ta.

"Minu meelest me ei saa rääkida ainult Läänemere julgeolekust nendes küsimustes. Julgeolek Euroopas on ühtne ja jagamatu," toonitas minister. "Täpselt samamoodi käituvad nii Venemaa õhujõud kui ka sõjavägi ettearvamatult igal pool – Musta mere piirkonnas, me kõik teame, mis juhtus näiteks Ukrainas. See on väga oluline probleem, oluline probleem mitte isegi ainult Euroopas, vaid ma ütleksin, et globaalsel tasandil," lisas Hanso. "On mingeid asju, millega me ei saa lihtsalt tsiviliseeritud ja rahvusvahelisest õigusest lugupidavate riikidena leppida," rääkis ta.

"Kui me räägime lennuliiklusest, siis ma ei tea, Tokiost, Pekingist, Saigonist lendab kogu aeg üle lennukeid üle Balti mere piirkonna, üle Läänemere Euroopasse. Siin on neid osapooli väga palju, kahepoolselt me ei tee midagi," ütles Hanso

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ott TänakOtt Tänak
Soomes jätkatakse Lappi juhtimisel, Tänak tõusis punktikohale

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 20:01 
PruunkaruPruunkaru
Saaremaal eksles üle aastakümnete karu

Eestimaal elavast enam kui poolest sajast karust on eeldatavasti üks mõmmik mingil põhjusel Saaremaale ujunud. Viimati käis karu Saaremaaga tutvumas 1987. aastal.

Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Uuendatud: 18:38 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik
TÄNA OTSE | Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.