"Pealtnägija" harutas endise Viimsi vallavanema kahtlast maatehingut Prangli rannaalal ({{commentsTotal}})

Endine Viimsi vallavanem Haldo Oravas lubas isiklikult ühele Pranglil elavale kalurile, et ajab korda tema detailplaneeringu, kui saab selle eest tasuks tüki mereaäärset maad. Kuigi protsessi alguses oli Oravas algul abivallavanem ja hiljem vallavanem, väidab ta, et ajas asja elukutselise arhitekti ja eraisikuna. Fakt on aga, et mitmel paberil, mida ta eraisikuna sisuliselt ette valmistas, on tema allkiri vallavanemana. Rannarahvast nörritab kõige rohkem, et Oravas sai tasuna maatüki kätte, aga kogu detailplaneeringut lõpuni ei ajanud.

Abikaasad Aleksander Titov ja Luigi Õunapuu elavad Pranglil juba 19 aastat. 67-aastane Titov on elupõline kalur ning käib tänaseni pea iga päev merel. Temast viis aastat noorem Luigi õpetab sajakonna püsiasukaga Prangli koolis muusikat. Nüüd on vaikne vanapaar ootamatult osaline korruptsioonihõngulises afääris, mis algas sellest, et samal saarel suvitav Viimsi abivallavanem ja hilisem vallavanem Haldo Oravas pakkus neile maa-asjade ajamisel abi, vahendab "Pealtnägija".

Jutt käib ligi hektarisuurusest mereäärsest kinnistust, mille isa Titovile pärandas, ning et kodumaja vajas hädasti remonti, soovisid Titov ja Õunapuu maalahmaka neljaks krundiks jagada. Idee oli kaunis kohas kinnistud suvilamaatükkidena maha müüa ja saadud rahaga oma kodu korda teha. Lihtsatel inimestel jäi aga asjaajamise oskustest puudu.

"Mina olen selle paberi suhtes ausalt öeldes võhik. Mul ei ole sellist haridust, et ma seda asja jagaks rohkem," ütles Titov.

Nii tuligi mängu tollane abivallavanem Haldo Oravas, kes käis sageli Pranglil. Ta lubas isiklikult kooskõlastuste eest hoolitseda ning kõik paberid korda ajada, kuid tahtis ka teenustasu. 

"Alguses ta tahtis kahe detaili eest 5000 /.../ ja seda ta pakkus, et enne kui valmis on. Ma ütlesin, et "noh-noh sedasi see, mees, ikka küll ei lähe, et sa tahad ettemaksu 5000 ja sa pole mitte midagi teinud, et sedasi see küll ei lähe"," rääkis Titov.

Oravas: ajasin asju arhitektina

Avalikkus tunneb IRL-i kuuluvat Oravast staažika Viimsi vallapoliitikuna, kuid palju vähem teatakse, et ta on hariduselt arhitekt ja projekteeris näiteks rahvusstaadioni Lillekülas. Korduvatele kutsetele vaatamata ei olnud ta nõus "Pealtnägija" kaamera ees juhtumit selgitama. Oravas ei eita, et ajas Prangli vanapaari maa-asju, aga tegi seda enda sõnul kui elukutseline arhitekt. Ta tellis planeeringu ja maksis mõõtmis- ning joonestamistööde eest, mistõttu pole midagi imelikku, et kliendid pidid ka selle eest tasuma.

"Mina panin lahenduse kokku, tellisin kelleltki digitaliseeritud joonise, eks ole. Toona ma programmidega ei tegelenud. Enne seda maamõõtmised, mille peale see teha. Kogu see joonis pandi kokku ja siis tuli tellida eriosad. Keegi tegeles sellega, et võttis kõik tehnilised tingimused ja lahendas selle tehnilise osa, trassid. Ja siis võttis kooskõlastused. Tavaline protseduur," selgitas Oravas, kes tegeles Titovi maatükiga enda sõnul igapäevase töö kõrvalt.

"Tegelesin jah, sisuliselt olin planeeringu tellija rollis, võtsin alltöövõttu, seda võib küll öelda. Nimelt selle töö kõrvalt," ütles ta.

Dokumentidel on Oravase allkirjad vallavanemana

Samas pani Oravas vallavanema rollis allkirja mitmele Titovi maadega seotud otsusele, mida ta arhitekti rollis sisuliselt ise koostas.

"Pealtnägija" rääkis loo ettevalmistuse käigus ligi paarikümne asjasse puutunud inimesega. Enamiku meelest oli säärane topeltroll tõenäoliselt ebaseaduslik ja kindlasti ebaeetiline.

2010. aastaks ajas Oravas kahe esimese krundiga asjad korda ning vanapaar müüs maatükid maha. Edasine asjaajamine aga toppas, sest oli vaja vähendada kaldakaitse vööndit, muidu poleks saanud krundile ehitusluba.

Töö eest krunt

Oravas nõudis tasu, vastasel korral jätab ta asjaajamise pooleli. Ühel hetkel pakkus poliitik-arhitekt välja, et maksta võiks ka n-ö natuuras. 

"Eks tal tekkis selline mõte, et on niisugune variant, et kui ta saaks siia omale krundi, see oleks parem variant, kui võtta raha," rääkis Õunapuu.

"Titov on ise selle omal ajal välja pakkunud. /.../ Ise on ta mulle teada andnud, et näe, see maa on valmis, mina selle eest maamaksu maksta ei taha, vormista ära. Ja nii on. Noh selline kokkulepe on ja nii ta on tehtud," selgitas Oravas.

Õunapuu sõnul ei tahtnud Titov seda krunti aga Oravasele anda. "Kauplemine käis päris pikka aega ja lõpus tuli alla anda, sest muud varianti meil üle ei jäänud, me tahtsime oma maa asjad lihtsalt korda saada, sest meie jääme vanemaks ja aastad lähevad ja asi tuleb lihtsalt korda ajada," rääkis Õunapuu.

Kokkulepped on suusõnalised

Ehkki Oravas väidab, et osutas täiesti ametlikku teenust, on tähelepanuväärne, et kõik käis suusõnalisel kokkuleppel, mistõttu jäävad paljud poolte väited sõna-sõna vastu.

Oravase sõnul tellis ta Titovi maadega seotud tööd osaühingult Viimsi Valla Arenduskeskus. See firma on nähtus omaette – tegemist on juba 1990. aastatel asutatud ja tänavu augustini tegutsenud valla tütarettevõttega, mis tegeles peamiselt avalike planeeringutega ja pakkus kõrvalt ka inimestele kommertsalustel teenust, kuidas planeeringuid valla juures läbi lükata. Firma arhiivis pole jälge, et Oravas oleks Titovi krundi joonestuste eest tasunud nagu ta väidab.

"Seni tehtud töö eest pole valla tütarettevõtetele tasutud, vähemalt pangakontole ei ole tasutud, mis ei välista, et on toimunud tasumine sularahas, kuigi ka siis peaksid jääma mingid märked maha kassase või raamatupidamisse," ütles Viimsi planeerimisameti juhataja Erik Vest.

"Ei ole ühtegi lepingut, sest esiteks oli see algatamise materjal 2015. aasta lõpus, oli vaja teha eskiis ja Titovil esitada planeeringu algatamise taotlus. Need said tehtud, neid menetleti ikka väga kaua vallas," kommenteeris Oravas.

Ka siin väidab Oravas, et kommunaalfirma joonestaja tegi tööd suulise kokkuleppe alusel ja sai tasu ümbrikus.

"Saage aru, et vallavanem või igasugune muu kõrge ametnik on muuhulgas ka kodanik, kel on õigus tellida ja seda on ta teinud ja ma ei saa aru, milles te konflikti või probleemi näete? Kas eraisik, kes on tööl ametnikuna, kõrge ametnikuna ei tohi siis ise midagi tellida kuskilt?" küsis Oravas.

Loos on palju peensusi ja pöördeid, kuid oluline on see, et pärast võimuvahetust sai Oravase töökohaks sama Valla Arenduskeskus, kus ta muuhulgas ajas vanapaari maade ümberkruntimise asju edasi.

Oravas soovis maatükki elukaaslase nimele

Lõpuks sai Oravas ka kauaoodatud tasu kätte ja 2014. aasta jõulude eel oli asi nii kaugel, et üheskoos mindi notaribüroosse.

"Tema tuli meile enda autoga Leppneeme sadamasse vastu ja sõitsime notari juurde. Tema ütles meile, et tal on kõik paberid juba ette valmistatud, tuleb ainult alla kirjutada, ja et tema oma nimele seda panna ei taha ja sellepärast ta võttis kaasa elukaaslase, kelle nimele kirjutab selle maatüki," meenutas Õunapuu.

Nimelt soovis Oravas maatüki kirjutada mitte enda, vaid värske elukaaslase Eda-Liis Kanni nimele. "Ma ei peida mingeid tegelikke varasid, mul oli lahutus toimumata, sest muidu oleks läinud see ühisomandisse minu naisega ja kõik. Saate ju isegi aru, et see niimoodi oleks," selgitas Oravas.

Seega oli Oravase eesmärk, et eksabikaasa krundile küüsi taha ei saaks. Kuid see kõik läks veel veidramaks - kuigi Oravas väidab, et maatüki näol oli tegu ausa töö eest saadud tasuga, vormistati see 2014. aasta 18. detsembril müügilepinguna, kuhu läks kirja, nagu oleks Aleksander Titovile tasutud sularahas 10 000 eurot. 

"Ma ütlesin kõva häälega seal saalis, et mina ei ole mitte senti selle mehe käest saanud. Kas ta käis susistas, pobistas seal, et kirjutati see sisse või siis rääkis ta veel seda juttu, et mingisugune summa peab ju seal ikka olema," ütles Titov.

"Mulle öeldi samamoodi, et mingi summa peab olema. Miks see peab olema? Öeldi, ei tea. Seal on teisi tunnistajaid ka, kes võivad seda kinnitada, et nii oli. Mina ka ei tea ju. Mina seletasin ära kogu loo nii nagu oli," selgitas Oravas, kelle sõnul ütles lepingusse kirjutatava summa notar.

Paar päeva järele mõelnud, täpsustas Oravas kirjas "Pealtnägija" toimetusele, et 10 000 eurot olid kulud, mis ta Titovi kruntide vormistamisel tegi. Seega raha tegelikult omanikku ei vahetanud ja sisuliselt sai Oravas maatüki tasuks tehtud töö eest.

Juhtunu üllatab vallapoliitikuid 

Kogu loo puhul tekib aga küsimus, kas see oli ikka seaduslik.

"Seda tuleks küsida Viimsi valla ettevõtte otseselt juhilt. Ametid ei juhi Viimsi valla ettevõtteid. See on küsmus kindlasti vallavanemale, kes peaks olema kursis sellega, kuidas tema tütarettevõtete juhid teevad tööd, kas nad panustavad täielikult sellesse ettevõttesse või üritavad ka kõrvalt teha ettevõtte egiidi all," rääkis Erik Vest.

Praeguse Viimsi vallavanema Alvar Ildi sõnul peaks vallavanem sellistes lahendustes tajuma, et need on küsitavad ja neid peaks vältima. "Tal ei ole mingit põhjust isiklikult minna midagi lubama ja kokku leppima," ütles Ild.

Juhtunu kirjeldus üllatab isegi vallapoliitikuid, kes omal ajal volikogus detailplaneeringu kinnitasid.

"See on karistatav, kui nii toimetatakse. See on ju karistatav. See on nagu mitte ajakirjanduse teema, vaid uurimisorganite asi juba. Kui selline asi on, siis pöörduge uurimisorganite poole, kui inimene on nii käitunud ja kogu lugu," ütles endine Viimsi vallavolikogu esimees Aarne Jõgimaa.

"Vald on segatud kõikidesse asjadesse, mis toimuvad valla kui omavalitsuse territooriumil. Meie ülesanne on jälgida seda, et tegevused oleksid seadusega kooskõlas. /.../ Ja kuidas seal mingi amentik kasutab oma võimu ära, kas see on korruptsioonitunnustega või mitte, sellele annab siiski hinnagu vallavanem," kommenteeris Vest.

Ildi sõnul ei saa ta öelda, kas juhtumi puhul on tegemist kuritarvitamisega või mitte. "Seda peaksid hindama hoopis teised ametid," ütles ta.

Detailplaneering on lõpetamata

Isegi kui kõik see polnud ametiseisundi kuritarvitamine, oli see Titovi ja Õunapuu meelest ebaaus.

Haldo Oravas sai tasuks magusa maatüki nende tagahoovis ja püstitas sinna hiljuti paadikuuri, millest tahab edasi ehitada suvila. Titovile lubatud planeeringuid pole ta lõpuni ajanud ja mitu maatükki seisab kasutult söötis.

Kaheksandal aastal Prangli vanapaari kannatus katkes ja nad pöördusid "Pealtnägija" poole. Ka Oravas on pettunud ja kahtleb, kas ta tahab nüüd naabrimehe krundiasju lõpuni ajada.

"Kogu töö, mis on tehtud, olen ma ainuisikuliselt teinud, mitte keegi teine pole arenduskeskuses selle nimel tööd teinud ja kuna ma tulin sealt ära, siis järelilkult, kui see töö peaks üldse jätkuma, siis ma jätkan seda ilmselt oma büroo nime all ja teen lepingu, kuivõrd suulise lepingu Titoviga. Kuna seda lepingut ka pole, mul pole ühtegi lepingut peale jutu, siis ma ka ei tea, kuidas see läheb, võib-olla peale seda imelikku saagat pole mingisugust põhjust enam jätkata selle tööga," rääkis Oravas.

"Oleme ausad, tema pidas oma sõna ja mina pean ka oma sõna, aga ma ei saa aru, miks nii ebameeldiv arusaamatus on tekkinud sellepärast," lisas ta.

Haldo Oravas ise kinnitas kirjalikus pöördumises, et kõik on aus ja läbipaistev, sest otsused olid kollektiivsed, need kinnitas vallavolikogu ja kontrollis enne üle mitu vallaametit.

Ometi esitas ta möödunud pühapäeval ise enda vastu politseisse avalduse, kas Titovile antud lubaduse ja tema vallavanemaameti vahel esineb huvide konflikt.

Toimetaja: Merili Nael



Ott TänakOtt Tänak
Tänak sai Saksamaa MM-ralli testikatsel 9. aja

Sel nädalavahetusel sõidetakse Saksamaa MM-ralli, kus stardis on ka Eesti ekipaaž Ott Tänak - Martin Järveoja (Ford). Neljapäeva hommikul sõidetud testikatsel said eestlased 9. koha.

Valge Maja poliitikastrateeg Steve Bannon.Valge Maja poliitikastrateeg Steve Bannon.
Bannoni sõnul on etnonatsionalistidest äärmuslased "kamp kloune"

Valge Maja poliitikastrateeg Steve Bannon andis intervjuu suhteliselt väiksele liberaalsele ajakirjale The American Prospect, kus tegi mitmeid avaldusi, mis on mõnevõrra vastuolus president Donald Trumpi väljaütlemistega või erinevad seisukohtadest, mida USA meedia on talle varem omistanud.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.