Ringkonnakohus teeb Autorollo tsiviilasjas otsuse oktoobri lõpus ({{commentsTotal}})

Keit Pentus-Rosimannus.
Keit Pentus-Rosimannus. Autor/allikas: Reformierakond

Tallinn ringkonnakohus arutas kolmapäeval riigikohtu otsusel Autorollo tsiviilasja uuesti ning langetab selles otsuse 21. oktoobril.

Kevadel saatis riigikohus Autorollo tsiviilasja osaliselt tagasi uueks arutamiseks ringkonnakohtusse, et selgitataks, kas nõude osaline pööramine Keit Pentus-Rosimannuse vastu oli põhjendatud.

"Viiest nõudest ühe osas tuleb ringkonnakohtul nüüd uus otsus teha ja muidugi loodan ma, et juba 2012. aasta sügisel alanud epopöa saaks viimaks ühele poole," on Pentus-Rosimannus ERR.ee-le öelnud.

Pentus toonitas, et riigikohtu otsuse kohaselt on mullusuvine otsus, mille järel ta välisministri kohalt taandus, sisuliselt täielikult põhjendamata.

Riigikohus jättis kevadel osa nõudeid rahuldamata, kuna leidis, et nõude aluseks esitatud asjaolud jäid nii Harju maakohtus kui ka ringkonnakohtus osaliselt tõendamata.

Ülejäänud nõuete osas tühistas riigikohus ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse vale tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saatis asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus pidi uuel arutamisel muuhulgas ka selgitama, kas nõude osaline pööramine endise välisministri, praeguse riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse vastu oli põhjendatud.

Ringkonnakohus tegi eelmises otsuses vastutavaks ka Keit Pentus-Rosimannuse

Tallinna ringkonnakohus tegi mullu 30. juunil oma otsusega pankrotistunud OÜ Autorollo tsiviilasjas teiste osaliste kõrval vastutavaks ka toonase välisministri Keit Pentus-Rosimannuse. Selle jõustumata kohtuotsuse tõttu astus Pentus-Rosimannus tagasi välisministri ametist.

Eelnevalt oli Harju maakohus 2014. aasta suvel jätnud Autorollo hagi täies ulatuses rahuldamata ainsana Keit Pentus-Rosimannuse suhtes.

Juba varem oli kohus vabastanud hagile vastamisest Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse tema eraisiku pankroti tõttu.

Ajakirjanduses avaldatud andmete järgi tehti pankrotistunud Autorollo nimel ülekandeid nii Pentus-Rosimannuse kui ka riigikogu arvutitest.

Keit Pentus-Rosimannuse isale kuulunud transpordifirma Autorollo skandaal puhkes 2012. aasta lõpus, kui ilmnes, et 2010. aastal pankrotistunud firma oli varatuks kanditud.

Keit Pentus-Rosimannus on "Aktuaalsele kaamerale" kinnitanud, et ta ei ole oma isale kuulunud ja pankrotistunud firma tehingutest teadlik.

Autorollo pankrot tõi kaasa kriminaalsüüdistused

Mullu aprillis esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Väino Pentusele ja advokaat Siim Roodele süüdistuse Autorollo pankrotiga seotud kuritegudes ning saatis nad kohtu ette.

Roodet ja Pentust süüdistatakse ettevõtte maksevõime olulises vähenemises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Pentusele on esitatud süüdistus ka raamatupidamise kohustuse rikkumises ja omastamises.

Harju maakohus tunnistas 16. juuunil Pentuse süüdi firma maksejõuetuse tekitamises, raamatupidamiskohustuse rikkumises, võltsdokumendi kasutamises ja omastamises ning karistas teda tingimisi kaheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Kohus tunnistas Roode süüdi Autorollo maksejõuetuse põhjustamises ja dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 7644 eurot, mille ta peab tasuma aasta jooksul.

Kohus mõistis Pentuselt OÜ Autorollo kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 319 eurot ja 56 senti, kuid jättis rahuldamata OÜ Port One 72 704,59 euro suuruse tsiviilhagi.

Menetluskuludena peab Pentus tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, ekspertiisitasu 5544,50 eurot riigi tuludesse ning ka õigusabi kulud 67 062,60 eurot jääb tema enda kanda.

Siim Roode peab tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, kaitsjatasu 3744 eurot ja ekspertiisitasu 1867 eurot riigi tuludesse.

Autorollo kriminaalasi on jõudnud ringkonnakohtusse

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik taotleb ringkonnakohtult Harju maakohtu otsuse tühistamist Siim Roodele mõistetud karistuse osas ning uut otsust, millega mõistetaks talle rahaline karistus 500 päevamäära ulatuses summas 12 740 eurot, senise 7644 euro asemel.

Lisakaristusena palub prokuratuur ringkonnakohtul kohaldada Roodele ettevõtluskeeldu neljaks aastaks.

Roode kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotleb maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ning uue otsusega tema õigeksmõistmist kogu süüdistuse ulatuses.

Pentuse kaitsjad vandeadvokaat Marko Kairjak ja vandeadvokaat Kedli Anvelt taotlevad samuti süüdimõistmise tühistamist ning Pentuse õigeksmõistmist kõigis süüdistustes.

Kairjak ja Anvelt leiavad, et Autorollo pankrotihalduri Martin Krupi tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt tsiviilhagi rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohus arutab kaebusi 17. oktoobril.

Süüdistus

Väino Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Siim Roode.

Süüdistuse kohaselt oli omanikuvahetuse ajaks ettevõtte majanduslik olukord väga halb ning Roode korraldas koos Pentusega vara väljaviimise ettevõttest, et vältida vara müüki võlausaldajate nõuete katteks ja vabastada Pentus võlgade isiklikust käendusest. Süüdistus märkis, et peamiselt puudutasid need tehingud nelja veoki ja 11 haagise väljaviimist OÜ Autorollo põhivara hulgast.

Kokku kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju.

Samuti kasutasid Roode ja Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.

Pentusele esitati süüdistus ka ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises ning raamatupidamise kohustuse rikkumises. Nimelt oli Autorollo raamatupidamine eksperdi hinnangul korraldatud ebausaldusväärselt ning seetõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisust aastail 2009–2010.

Pentus ja Roode end kuritegudes süüdi ei tunnista.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

SAVISAARE KOHTUPROTSESS
UUDISED
Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Erkki RaasukeErkki Raasuke
Nimetamiskomitee tõstis riigifirmade nõukogu liikmete töötasu

Poolte riigifirmade nõukogudes korra majja löönud nimetamiskomitee tõstab konkurentsivõime suurendamiseks nõukogude liikmete palku, kirjutab Eesti Päevaleht.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.