Ringkonnakohus teeb Autorollo tsiviilasjas otsuse oktoobri lõpus
Tallinn ringkonnakohus arutas kolmapäeval riigikohtu otsusel Autorollo tsiviilasja uuesti ning langetab selles otsuse 21. oktoobril.
Kevadel saatis riigikohus Autorollo tsiviilasja osaliselt tagasi uueks arutamiseks ringkonnakohtusse, et selgitataks, kas nõude osaline pööramine Keit Pentus-Rosimannuse vastu oli põhjendatud.
"Viiest nõudest ühe osas tuleb ringkonnakohtul nüüd uus otsus teha ja muidugi loodan ma, et juba 2012. aasta sügisel alanud epopöa saaks viimaks ühele poole," on Pentus-Rosimannus ERR.ee-le öelnud.
Pentus toonitas, et riigikohtu otsuse kohaselt on mullusuvine otsus, mille järel ta välisministri kohalt taandus, sisuliselt täielikult põhjendamata.
Riigikohus jättis kevadel osa nõudeid rahuldamata, kuna leidis, et nõude aluseks esitatud asjaolud jäid nii Harju maakohtus kui ka ringkonnakohtus osaliselt tõendamata.
Ülejäänud nõuete osas tühistas riigikohus ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse vale tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saatis asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus pidi uuel arutamisel muuhulgas ka selgitama, kas nõude osaline pööramine endise välisministri, praeguse riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse vastu oli põhjendatud.
Ringkonnakohus tegi eelmises otsuses vastutavaks ka Keit Pentus-Rosimannuse
Tallinna ringkonnakohus tegi mullu 30. juunil oma otsusega pankrotistunud OÜ Autorollo tsiviilasjas teiste osaliste kõrval vastutavaks ka toonase välisministri Keit Pentus-Rosimannuse. Selle jõustumata kohtuotsuse tõttu astus Pentus-Rosimannus tagasi välisministri ametist.
Eelnevalt oli Harju maakohus 2014. aasta suvel jätnud Autorollo hagi täies ulatuses rahuldamata ainsana Keit Pentus-Rosimannuse suhtes.
Juba varem oli kohus vabastanud hagile vastamisest Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse tema eraisiku pankroti tõttu.
Ajakirjanduses avaldatud andmete järgi tehti pankrotistunud Autorollo nimel ülekandeid nii Pentus-Rosimannuse kui ka riigikogu arvutitest.
Keit Pentus-Rosimannuse isale kuulunud transpordifirma Autorollo skandaal puhkes 2012. aasta lõpus, kui ilmnes, et 2010. aastal pankrotistunud firma oli varatuks kanditud.
Keit Pentus-Rosimannus on "Aktuaalsele kaamerale" kinnitanud, et ta ei ole oma isale kuulunud ja pankrotistunud firma tehingutest teadlik.
Autorollo pankrot tõi kaasa kriminaalsüüdistused
Mullu aprillis esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Väino Pentusele ja advokaat Siim Roodele süüdistuse Autorollo pankrotiga seotud kuritegudes ning saatis nad kohtu ette.
Roodet ja Pentust süüdistatakse ettevõtte maksevõime olulises vähenemises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Pentusele on esitatud süüdistus ka raamatupidamise kohustuse rikkumises ja omastamises.
Harju maakohus tunnistas 16. juuunil Pentuse süüdi firma maksejõuetuse tekitamises, raamatupidamiskohustuse rikkumises, võltsdokumendi kasutamises ja omastamises ning karistas teda tingimisi kaheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga.
Kohus tunnistas Roode süüdi Autorollo maksejõuetuse põhjustamises ja dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 7644 eurot, mille ta peab tasuma aasta jooksul.
Kohus mõistis Pentuselt OÜ Autorollo kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 319 eurot ja 56 senti, kuid jättis rahuldamata OÜ Port One 72 704,59 euro suuruse tsiviilhagi.
Menetluskuludena peab Pentus tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, ekspertiisitasu 5544,50 eurot riigi tuludesse ning ka õigusabi kulud 67 062,60 eurot jääb tema enda kanda.
Siim Roode peab tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, kaitsjatasu 3744 eurot ja ekspertiisitasu 1867 eurot riigi tuludesse.
Autorollo kriminaalasi on jõudnud ringkonnakohtusse
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik taotleb ringkonnakohtult Harju maakohtu otsuse tühistamist Siim Roodele mõistetud karistuse osas ning uut otsust, millega mõistetaks talle rahaline karistus 500 päevamäära ulatuses summas 12 740 eurot, senise 7644 euro asemel.
Lisakaristusena palub prokuratuur ringkonnakohtul kohaldada Roodele ettevõtluskeeldu neljaks aastaks.
Roode kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotleb maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ning uue otsusega tema õigeksmõistmist kogu süüdistuse ulatuses.
Pentuse kaitsjad vandeadvokaat Marko Kairjak ja vandeadvokaat Kedli Anvelt taotlevad samuti süüdimõistmise tühistamist ning Pentuse õigeksmõistmist kõigis süüdistustes.
Kairjak ja Anvelt leiavad, et Autorollo pankrotihalduri Martin Krupi tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt tsiviilhagi rahuldamata jätmist.
Ringkonnakohus arutab kaebusi 17. oktoobril.
Süüdistus
Väino Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Siim Roode.
Süüdistuse kohaselt oli omanikuvahetuse ajaks ettevõtte majanduslik olukord väga halb ning Roode korraldas koos Pentusega vara väljaviimise ettevõttest, et vältida vara müüki võlausaldajate nõuete katteks ja vabastada Pentus võlgade isiklikust käendusest. Süüdistus märkis, et peamiselt puudutasid need tehingud nelja veoki ja 11 haagise väljaviimist OÜ Autorollo põhivara hulgast.
Kokku kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju.
Samuti kasutasid Roode ja Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.
Pentusele esitati süüdistus ka ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises ning raamatupidamise kohustuse rikkumises. Nimelt oli Autorollo raamatupidamine eksperdi hinnangul korraldatud ebausaldusväärselt ning seetõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisust aastail 2009–2010.
Pentus ja Roode end kuritegudes süüdi ei tunnista.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
Toimetaja: Marek Kuul