Raasiku vallavanem: Rae vald keeldus ühinemisest jaburatel põhjustel ({{commentsTotal}})

Raivo Uukkivi
Raivo Uukkivi
{{1474471137000 | amCalendar}}

Raasiku vallavanema Raivo Uukkivi hinnangul on ühinemisettepaneku tagasi lükanud Rae vallajuhtide ettepanekud otsitud, trafaretsed ja naeruväärsed. Rae vallavolikogu esimees Agu Laius ütles, et tegutseb vallaelanike huve ja soove arvestades.

Harjumaa Rae vallavolikogu teatas teisipäeval, et otsustas keelduda naabervalla Raasiku liitumisettepanekust.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Rae vallavolikogu esimees Agu Laius selgitas, et Rae ja Raasiku liitumisega halveneks ennekõike Rae valla sotsiaalmajanduslik olukord ning pikemas perspektiivis pidurduks elukeskkonna areng.

Laius ütles, et 16 650 elanikuga Rae vald vastab seadusega ette antud 5000 elaniku nõudele ja samuti soovituslikule 11 000-le, mille tõttu ei ole liitumine vajalik.

"Laius on Rae vallas Reformierakonna sülekoer, söövad peost ja teevad, mida ülemused käsivad," ütles sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Uukkivi kolmapäeval ERR-ile.

Raasiku vallavanemana Rae vallavolikokku kuuluva Uukivi sõnul on kummaline, et Toompeal valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna esindaja haldusreformile vastu seisab, väites, et tegemist on ilmselt kartusega kaotada oma ametikoht.

"Otsus tehti Rae valla elanike seas küsitlust läbi viimata ja ettepanekule reageeriti Rae valla mätta otsast vaadates, mitte riiklikke huve silmas pidades," sõnas Uukkivi.

Laius ütles Uukkivi väljaütlemisi kommenteerides ERR-ile, et iga poliitikut iseloomustab kindlasti tema sõnakasutus ja väljendusstiil.

"Valla elanike huvides tehtud otsust ei saa tõlgendada reformile vastutöötamisega, kuna Rae vald vastab igati seaduses sätestatud kriteeriumile ja ka pehmemalt sõnastatud soovituslikule elanike oodatavale arvule. Rae vallas on üle 16 500 elaniku ja elanike arvu kiire kasv jätkub. Igal aastal lisandub üle 800 elaniku, mis paneb vallale väga suure koormuse luua pidevalt uusi lasteaia- ja koolikohtasid. Eeloleval paaril aastal on vaja ehitada kaks uut lasteaeda ja veel üks uus kool. Kõike seda saame teha üksnes laenu abil ning laenukoormusega oleme jõudnud lubatud piirini. Juba sellest on võimalik järeldada, et Rae vallal puudub võime sama intensiivset arengut laiendada liituda soovivale vallale," rääkis Laius.

Laius märkis, et ta pole Rae vallas ametis, vaid saab volikogu esimehena teatud hüvitist. "Oma töökohal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis valis nõukogu mu kolmandat korda ametisse tähtajaga märts 2020," selgitas Laius oma positsiooni.

Laius toonitas, et arutamise all ei olnud mitte ühinemine, vaid ettepanek alustada läbirääkimisi. "Rae volikogu pidas korrektseks anda keelduv otsus kiiresti, et Raasiku vallal jääks veel aega uute otssute tegemiseks selmet alustada läbirääkimisi ja nende lõppedes aasta lõpus anda teada, et läbirääkimised ei õnnestunud ja panna Raasiku vald olukorda, kus and enam ise midagi ei saa otsustada."

Küsitluse mittekorraldamise kohta ütles Laius, et teavitas inimesi Raasiku volikogu ettepanekust valla sotsiaalmeedia kaudu. "Arutasin seda aleviku- ja külavanematega. Läbirääkimiste alustamiseks toetavaid seisukohti ma neilt ei saanud. Sain teada nende üksmeelse vastuolemise liitumisele. Seadus ei kohusta läbirääkimiste ettepaneku saamisel korraldama rahvaküsitlust. Küsitluse korraldamine on seaduses ette nähtud liitumislepingu valmimise järgselt," ütles Laius. "Loomulikult võib alati soovida mahukamaid analüüse ja ka jääda nende osas eriarvamusele."

Raivo Uukivi seisukohavõtt vallavolikogu istungil muutmata kujul:

Rae vallavolikogu otsuse eelnõu „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisest ja ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepanekust keeldumine“ arutelu juurde.

20.09.2016

Raasiku vallavolikogu tegi 09. augusti 2016 otsusega nr 51 ettepaneku Rae vallavolikogule alustamaks ühinemisläbirääkimisi. Ettepaneku tegemisele eelnes pikk arutelu, milles põhiliseks seisukohaks jäi, et Raasiku vald soovib jätkata iseseisvana ka pärast 2017 aastat. Paraku reformierakondliku ministri eestvedamisel ja IRL-i ja SDE kaasa jooksmisel võeti vastu haldusreformi seadus. See seadus keskendub territoriaalsetele muudatustele ja aluseks on võetud elanike minimaalne arv, millisega saaks iseseisvana jätkata. Selleks müstiliseks ja põhjendamata numbriks sai 5000. Raasikul on elanikke 4773.

Oluline on teada:

Kuigi erinevalt paljudest teistest Eesti ja Harjumaa valdadest on Raasiku vald läbi taasiseseisvumise perioodi elanike arvu kasvatanud, siis pole see kasvukiirus piisav, et 2017 aasta alguseks nõutud kriteerium saavutada. Raasiku vald, sarnaselt teistele Tallinna piirkonna valdadele, elab oma igapäevast elu Tallinna suunas ja see oli ka põhjuseks, et teha ühinemisläbirääkimiste ettepanek naabritest just Raele.

Rae vallavolikogu peab seadusest lähtuvalt andma Raasiku vallavolikogule vastuse kahe kuu jooksul. Seega pidi teema tulema arutusele hiljemalt 20.septembri istungil.

Üllatusega lugesin eelnõu eitavat pealkirja ja veel enam üllatusin kui nägin eelnõu autori nime, sest just IRL on olnud läbi pika aja haldusreformi eestvedaja. Kahjuks kubiseb seletuskiri arvamustest ja ei saa ka seletuskirjast teada miks ühinemisläbirääkimisi ei või algatada, leiame seletuskirjast aga hulgaliselt lapsikud põhjendusi. Toon näiteid:

1. Läbivalt räägitakse liitumisest, liitumistaotlusest jms. Kahjuks on seletuskirja/eelnõu koostaja jätnud tähelepanuta, et Raasiku vald ei ole teinud Rae vallale liitumistaotlust. Raasiku vald on teinud ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Need läbirääkimised ei pea positiivselt lõppema, kuid miski seletuskirjas toodust ei põhjenda nende alustamata jätmist.

2. „Tuleb tõdeda, et Raasiku valla liitumistaotluse ja arengukava vahel puudub kooskõla.“ Ja siia juurde loetletakse Raasiku vallavolikogu poolt ühinemisläbirääkimiste otsuse eelnõu seletuskirjast tegevusi ning spekuleeritakse eelarvestrateegiast loetud laenuvõimekusega, kombineeritakse tegevuste juurde ennustuslikke numbreid, mis on kümneid kordi suuremad tegelikest investeerimisvajadustest. Nt Aruküla PK laiendamine ei maksa isegi unes 4 miljonit, vaid ca 200000.- ja on planeeritud 2017 eelarves. Teede kõvakatte alla viimine on samuti korrutatud Rae volikogu otsuse eelnõu juures olevas seletuskirjas vähemalt 10-ga. Nii ka kõik muud tegevused, mis on tegelikult kõik ühe kohaliku omavalitsuse igapäevane tegevus ja millega tegeletakse täna ja ka homme, sõltumata kas ühinetakse kellegagi või mitte. Ka ei ole nende tegevuste rahastamiseks vaja laenu võtta.

3. „Seega on liitumisettepaneku seletuskirjas nimetatud olulised objektid rahalise katteta ning neid oleks võimalik teha ainult Rae valla täiendavate laenude arvelt, milleks samuti puuduvad võimalused“ Kust eelnõu koostaja sellise mõtte võttis? Koos võimaliku ühinemisega tuleb kaasa ka Raasiku valla tulubaas, mille arvelt suur osa tegevusi rahastatakse. Raasiku valla elanikel on pigem hirm, et Rae valla suured investeerimisvajadused jätavad Raasiku vaeslapse ossa. Minu seisukoht on, et ka see on ekslik seisukoht. Lisaks mitmed investeeringu teemad (kergliiklusteed Rae suunal) on sellised, mida ei pea tegema kohe.

4. „Raasiku valla liitumisotsuse seletuskirjas on viidatud ka uuringutele ja riiklikele strateegiatele, mis väidetavalt toetavad ühinemist Rae vallaga. Tegelikult ei ole ükski kolmest väljatoodud teemast otseselt seotud omavalitsuste piiridega.“. Kummaline sõnaväänamine? Loomulikult piiridega pole seotud, selleks ka sõnastus – toetavad ühinemist Raega.

Kõike eelnevat teades on kummaline ja tegelikult ka kontekstiväline järeldus „Eelnevat kokku võttes saab asuda veendumusele, et Raasiku vallaga liitumine ei ole Rae valla elanike huvides“. Seletuskirjas pole ühtegi põhjendust, analüüsist rääkimata, mille alusel saaks sellist järeldust teha. Et sellist järeldust teha, selleks ongi vaja:algatada ühinemisläbirääkimised ja teha analüüsid.

Kui analüüside tulemused toetavad tehtud järeldust, siis saabki selle läbirääkimiste lõppprotokollis välja tuua.

Täiesti vastutustundetu on sellist järeldust presenteerida ilma põhjaliku analüüsita. Ja lisaks pean eelnõu koostaja tähelepanu juhtima tõsiasjale, et 1,7 miljonit ühinemistoetust ei ole mitte Raasiku või Rae investeeringute toetamiseks, vaid erinevate dokumentide (sh arengukavad, eelarvestrateegiad, üldplaneeringud) ühtlustamiseks. Kui sellest tegevusest üle jääb, siis saab seda toetust ka mujale kasutada. Kui liitmine tuleb sunniga (vähemalt kehtiv seadus seda lahendust pakub), siis tuleb ka kogu paberimajandus ühtlustada valdade eelarvest ilma toetuseta.

Lõpetuseks kordan - Seletuskiri on koostatud kontekstiväliselt ja väga mannetult. Pole isegi mõistetud, et ettepanek on tehtud läbirääkimiste alustamiseks. Kogu seletuskiri räägib liitumisest/mitteliitumisest. Sellest saaks rääkida alles pärast ühinemisläbirääkimiste käigus saadud teabe analüüsimist.

Toimetaja: Indrek Kuus



Rassismivastane marss BostonisRassismivastane marss Bostonis

Fotod: Bostoni rassismivastasel marsil osalesid tuhanded inimesed

Bostonis toimus laupäeval tuhandete inimeste osavõtul rassismivastane meeleavaldus, millega kaasnesid väiksemad kähmlused politseiga, tõsisem vägivald suudeti ära hoida.

Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Belinda CarlisleBelinda Carlisle
Galerii: Belinda Carlisle'ile kingiti temanimelise mustriga Haapsalu sall

Eile esines Haapsalus Belinda Carlisle, kes tähistas siin oma 59. sünnipäeva. Pitsikeskuses kingiti staarile temanimelise mustriga Haapsalu sall.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.