Ametid: traatsidel töötavate lauatelefonide kadumise tõttu peaks kõik ostma mobiiltelefoni ({{commentsTotal}})

Järgmise aasta kevadeks kaob traatside põhine lauatelefoniühendus lõplikult ajalukku ning lauatelefonilt helistamine hakkab toimuma vaid interneti kaudu, mis aga ei toimi elektrikatkestuse ajal. Päästeamet soovitab, et iga inimene peaks endale kas või igaks juhuks ostma mobiiltelefoni ning hoidma selle pidevalt laetuna.

Jõhvis elav Aino Pirk on lauatelefoni kasutanud 50 aastat. Tema sõnul ei ole paljud tema sugulased ja tuttavad endale mobiiltelefoni ostnud ning seetõttu suhtleb ta nendega jätkuvalt lauatelefoni vahendusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teise kvartali seisuga oli Eestis 193 000 eraisikust lauatelefoni kasutajat. Vanalt tehnoloogialt uuele üleminek on kestnud juba aastaid ning umbes 90 protsenti lauatelefoni omanikest suhtleb juba praegu interneti vahendusel.

Traatside kasutajaid on alles jäänud 15 000. Kevadeks saavad ka nemad internetipõhise telefoniühenduse ning analoogside saadetakse ajalukku. Üleminek ei maksa kasutajale midagi ning võib jääda täiesti märkamatuks.

Aastakümneid kasutusel olnud analoogvõrk toimib nii, et jaamast saadetakse nii kõnesignaal kui toide. See tähendab, et telefon töötab ka siis, kui kodus elektrit pole. Uus IP-protokollil põhinev telefoniühendus aga elektrita ei toimi.

"Kuna uus tehnoloogia baseerub internetiühendusel, siis internetiühendusel on vaja elektrivoolu. Kui inimese juures elektrivool ära kaob, siis tõepoolest jääb tummaks ka see telefon," selgitas tehnilise järelevalveameti sideosakonna juhataja Oliver Gailan.

Et ilma elektrita mitte hätta jääda, soovitavad tehnilise järelevalve amet ja päästeamet, et igal inimesel peaks olema siiski ka mobiiltelefon ning seejuures tuleks pidevalt jälgida, et aku oleks laetud.

"Selle vastu põhimõtteliselt on palju parem alternatiiv mobiiltelefon. Kuna sellel on aku sisseehitatud ja inimene saab seda kaasas kanda. Ja põhimõtteliselt on ka tugijaamades varutoide olemas, nii et ta jääb toimima ka ilma elektrita," rääkis Gailan.

"Tegelikult me oleme ju tükk aega soovitanud seda, et inimestel oleks olemas mobiiltelefonid ja põhjus on laiem, et seda saab kasutada mitte ainult kodus, vaid ka mujal. Hädaolukord võib juhtuda ka igal pool mujal," ütles päästeameti osakonnajuhataja Tarmo Terep.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.