Fotod: Väätsal avati energiatark koolihoone ({{commentsTotal}})

Järvamaal Väätsal avas uksed Eesti-Šveitsi koostööprogrammiga renoveeritud põhikoolihoone, milles on loodusteaduste klass koos laboriga, digilabor koos vastava klassiruumiga ja õuesõppe klass, kooli katusel on päikesepaneelid ja tuulegeneraator. Tegemist on energiatarga koolimajaga, mis tähendab, et hoone ise hoiab silma peal energia tootmisel ja tarbimisel.

Väätsa mõisa külge nõukogude ajal ehitatud koolimaja on pärast remonti tundmatuseni muutnud. Õppureile meeldib eriti kõik see, mis aitab pingelisest koolitööst lõõgastuda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nüüd sa tuled kooli, seinad on erksad: roosad, punased, kollased. Sa vaatad ning sul läheb tuju kohe rõõmsaks. Meil on fuajees võrkkiiged, vahetundide ajal saab seal mõnusasti aega veeta," kirjeldas 9. klassi õpilane Aleksandra Kõll.

"Kindlasti on akvaarium väga hea lahendus, enne seda polnud. On turnimisala ja lõpus on väikene liumägi, kust saavad lapsed alla lasta. See on ka väga hea lahendus. Väga palju mugavust on kooli juurde tulnud," räkäis 9. klassi õpilane Siim Einassoo.

Väätsa vallavanem Lauri Läänemets ütles, et renoveeritud koolimajas tegelikult mingeid tehnoloogiaimesid pole, kõik teenib energiatootmise ja kokkuhoiu huve.

"Imesid tänapäeva mõistes enam ei ole, aga see maja on energiatark maja, mis tähendab, et ta toodab oma energia katusel asuvate päikesepaneelide ja tuulegeneraatori abil. Ja ta ühtlasi monitoorib seda - 28 erinevat andurit majas vaatavad, kus energia kulub ja kuidas see kulub ja see kõik on õpilastele nähtav," selgitas Läänemets.

"Kui me mõtleme, kus kohas tuleviku ja tänapäeva raha on, siis see on väga palju energias ja energiasäästus. Põhimõtteliselt meil on niimoodi, et me õpilastele ei pea õpetama energiasäästu ja taastuvenergia teemasid, vaid nad elavad igapäevaselt selle sees," lisas vallavanem.

Tööde kogumaksumus oli pisut üle 900 000 euro, välisdoonorilt saadi enam kui 650 000 eurot. Väätsa kool teeb koostööd Tallinna ülikooliga, mis hakkab tehnoloogiliste seadmete abil koolikeskkonnal silma peal hoidma.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: