Fotod: Väätsal avati energiatark koolihoone ({{commentsTotal}})

Järvamaal Väätsal avas uksed Eesti-Šveitsi koostööprogrammiga renoveeritud põhikoolihoone, milles on loodusteaduste klass koos laboriga, digilabor koos vastava klassiruumiga ja õuesõppe klass, kooli katusel on päikesepaneelid ja tuulegeneraator. Tegemist on energiatarga koolimajaga, mis tähendab, et hoone ise hoiab silma peal energia tootmisel ja tarbimisel.

Väätsa mõisa külge nõukogude ajal ehitatud koolimaja on pärast remonti tundmatuseni muutnud. Õppureile meeldib eriti kõik see, mis aitab pingelisest koolitööst lõõgastuda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nüüd sa tuled kooli, seinad on erksad: roosad, punased, kollased. Sa vaatad ning sul läheb tuju kohe rõõmsaks. Meil on fuajees võrkkiiged, vahetundide ajal saab seal mõnusasti aega veeta," kirjeldas 9. klassi õpilane Aleksandra Kõll.

"Kindlasti on akvaarium väga hea lahendus, enne seda polnud. On turnimisala ja lõpus on väikene liumägi, kust saavad lapsed alla lasta. See on ka väga hea lahendus. Väga palju mugavust on kooli juurde tulnud," räkäis 9. klassi õpilane Siim Einassoo.

Väätsa vallavanem Lauri Läänemets ütles, et renoveeritud koolimajas tegelikult mingeid tehnoloogiaimesid pole, kõik teenib energiatootmise ja kokkuhoiu huve.

"Imesid tänapäeva mõistes enam ei ole, aga see maja on energiatark maja, mis tähendab, et ta toodab oma energia katusel asuvate päikesepaneelide ja tuulegeneraatori abil. Ja ta ühtlasi monitoorib seda - 28 erinevat andurit majas vaatavad, kus energia kulub ja kuidas see kulub ja see kõik on õpilastele nähtav," selgitas Läänemets.

"Kui me mõtleme, kus kohas tuleviku ja tänapäeva raha on, siis see on väga palju energias ja energiasäästus. Põhimõtteliselt meil on niimoodi, et me õpilastele ei pea õpetama energiasäästu ja taastuvenergia teemasid, vaid nad elavad igapäevaselt selle sees," lisas vallavanem.

Tööde kogumaksumus oli pisut üle 900 000 euro, välisdoonorilt saadi enam kui 650 000 eurot. Väätsa kool teeb koostööd Tallinna ülikooliga, mis hakkab tehnoloogiliste seadmete abil koolikeskkonnal silma peal hoidma.

Toimetaja: Merili Nael



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema