Justiitsministeerium jättis riigivaraseaduse plaanitava eelnõu kooskõlastamata ({{commentsTotal}})

Rahandusministeerium
Rahandusministeerium Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Justiitsministeerium jättis mitmetel põhjustel kooskõlastamata rahandusministeeriumi poolt esitatud riigivaraseaduse (RVS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), näiteks reguleerib VTK ministeeriumi hinnangul liigselt riigi ametisõidukite kasutamist ja seaduse mõjude analüüs on olnud ebapiisav.

"VTK koostamisel on kasutatud küll soovitatud VTK vormi, kuid mõistetud ei ole, mida VTK-s sisalduvate teemade all käsitleda. Mitmel korral on sama teksti korratud erinevate punktide all. Soovitame tutvuda selgitustega VTK vormi punktide pealkirjade all, see aitab mõista, mida VTK-lt oodatakse," seisab justiitsministeeriumi kirjas rahandusministeeriumile.

"VTK esitamine ei ole formaalsus. Läbimõeldult ja sisukalt koostatud VTK hoiab ära olukorra, kus põhimõtteliste poliitikavalikute üle hakatakse arutlema alles pärast eelnõu valmimist ja kooskõlastusele esitamist. See aitab eelnõu koostajatel enda jaoks teemad läbi mõelda ning on oluline arutelu- ja kaasamisdokument, mille kooskõlastamise raames küsitakse probleemi ja lahendusvariantidega seotud huvirühmadelt, spetsialistidelt ja ministeeriumidelt nende arvamust. Kui VTK on pealiskaudne, jäävad nimetatud eesmärgid täitmata," märgitakse kirjas.

Kirjas tuuakse välja justiitsministeeriumi etteheited VTK-s toodud probleemipüstituste kohta. Ministeeriumi hinnangul pole VTK koostajad püstitanud mitte probleeme, nagu näeb ette VTK koostamise kord, vaid "pigem eesmärke, eelistatud lahendeid või lihtsalt üldisemat konteksti".

Esimene probleemipüstitus VTK-s on tarkvara kasutusse andmine litsentsilepingu alusel. Justiitsministeerium leiab, et VTK-s on käsitletud vaid tarkvara autoriõigusi, ministeeriumi hinnangul tuleks aga kogu riigivaraks oleva intellektuaalse omandi kasutamiseks luua ühtne lähenemine.

Teiseks probleemipüstitusena soovib rahandusministeerium riigivaraseadusesse lisada hoonestatud kinnisvara kavandamise regulatsiooni. Justiitsministeeriumi hinnangul pole VTK-s märgitud, milliseid põhimõttelisi lahendusi kasutada soovitakse, seega ei ole võimalik nende sobivuse suhtes seisukohta võtta. Hinnata saab ministeeriumi hinnangul vaid reguleerimise vajadust ja sobivust seadusesse.

"Justiitsministeerium on varasemalt avaldanud arvamust riigi kinnisvara koondaruannete koostamise käigus ning ei nõustu, et hoonestatud kinnisvara kavandamist on tarvis õigustloova akti tasemel reguleerida," seisab kirjas. "Leiame, et igasuguste lepingute sõlmimine, nende sõlmimise kavandamine ja sellega kaasnevad protseduurid on riigiasutuste enda otsustusküsimus ning selle reguleerimine seadusega on ülereguleerimine. Piisab, kui seaduses või muus õigusaktis on kehtestatud nõuded vastavale lepingu objektile."

Justiitsministeeriumi hinnangul pole VTK-s selgitatud ka seda, kes peaks hoonestatud kinnisvara kavandamise ja arendamisega tegelema hakkama.

Kolmas probleemipüstitus puudutab riigivara kasutamist horisontaalse koostöö korraldamisel ning teenuste osutamisel. Justiitsministeeriumi hinnangul peaks kolmandat ja esimest probleemipüstitust käsitlema koos, kuna mõlemad puudutavad intellektuaalse omandi küsimust.

Märgitakse veel, et VTK-st jääb selgusetuks, kas plaanitakse ühtlasi muuta ka riigihangete seadust. Samuti peaks justiitsministeeriumi hinnangul eelnõu hõlmama ka lahendust juhtumitele, kus riigile kuuluvat kinnistut vajatakse ehitusmaterjalide ajutiseks ladustamiseks, selliste juhtumite menetlus on ministeeriumi hinnangul hetkel ebamõistlikult keerukas.

Neljanda probleemipüstituse "Hoonestamata maade valitsemise kompetentsi koondamine" puhul märgib ministeerium, et RVS ei peaks valitsusasutustele detailsete ülesannete jagamisega tegelema, pigem peaks need seaduses sätestatama üldiselt ning volitatama valitsust ülesandeid kehtestama.

Viienda probleemipüstituse "Ametisõidukite kasutamise ja ametisõitude korraldamise ühtse regulatsiooni kehtestamine" puhul on ministeeriumi hinnangul jäetud välja toomata regulatiivsed lahendused, mistõttu saab seisukohta võtta vaid regulatsiooni kui sellise vajaduse ja sobivuse kohta seadusesse.

Ministeeriumi hinnangul varitseb selles punktis ülereguleerimise oht. Kuna suur osa ametisõidukitest on kasutuses lepingute alusel, oleks ministeeriumi hinnangul võimalik täpsustada hoopis lepingute nõudeid. Ministeeriumi hinnangul puudub VTK-s mitteregulatiivsete lahenduste sisuline analüüs.

Üldiselt leiab ministeerium, et VTK mõjude analüüs on olnud ebapiisav ja liiga lakooniline.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: