Ilves peaassambleel: kui ÜRO ei suurenda oma rolli, kaotab ta vajaduse eksisteerida
President Toomas Hendrik Ilves pidas ÜRO peaassambleel oma viimase kõne Eesti riigipeana, kus ta kutsus üles ÜROd jõulisemalt ja sirgjoonelisemalt otsima lahendusi maailma probleemidele, muidu kaotab organisatsioon põhjuse eksisteerida.
"Kui ÜRO ei suurenda oma rolli, hääbub ta aja jooksul. Kui me oleme silmitsi globaalsete muredega, peaks ÜRO olema esimene koht, kuhu tulla lahendust otsima, mitte viimane variant, kui kõik muud ära proovitud, teades, et midagi ei juhtu niikuinii," kõneles president.
Ilvese kõne tuletas kõigepealt ÜRO peaassambleele meelde, et jätkuvalt on tegemist olukorraga, kus üks liikmesriik ehk Venemaa on rikkumas selle organisatsiooni 71 aastat tagasi kirja pandud aluspõhimõtet, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Keeld kasutada jõudu rahvusvaheliste piiride muutmiseks on ÜRO põhikirja üheks alusteesiks. Seda rikuti jultunult, kuid ÜRO ei suutnud midagi teha," kõneles Ilves.
"Meil on vaja globaalseid norme - nii nagu meil on vaja rahvusvahelist õigust, on meil vaja ka mehhanisme, mis seda jõustada suudaks. Kui ÜRO ei suurenda oma rolli, kaotab ta aja jooksul oma vajaduse eksisteerida," lisas ta.
Ilvese hinnangul peaks ÜRO panustama jõulisemalt maailma probleemide lahendamisse, meenutades kasvõi organisatsiooni suutlikkust tegeleda põgenikekriisiga teise maailmasõja järel.
"Ainuüksi Saksamaal oli 24 miljonit põgenikku, 12 miljonit väljastpoolt Saksamaad ja 12 miljonit Saksamaa seest, kuna Saksamaa oli purustatud ja inimesed elasid lageda taeva all kaugel oma kodust. Nii et see ei ole pretsedenditu. Ning see on koht, kus ÜRO võiks teha märksa rohkem," märkis ta intervjuus ERR-ile.
Ilves kritiseeris justnimelt ÜRO julgeolekunõukogu selle tõttu, et sealsed vetoõigused pärsivad päris lahenduste leidmist ning ütles, et Eesti kandideerib sinna seetõttu, et väiksemate riikide häält kuuldavamaks teha.
"Me oleme veendunud, et peaassamblee riikide ja mittealaliste julgeolekunõukogu liikmete roll peab suurenema. Enamik ÜRO liikmesriikidest on väikesed riigid. Väikeriigid, nagu konfliktide ajalugu pärast Teist maailmasõda on näidanud, on pea alati konflikti ohvriteks, mitte õhutajateks," rääkis Ilves.
Eile New Yorgis viibides külastas president Ilves ka oma kodukandis New Jerseys Leonia linnas asuvat kooli, kus ta lapsena õppis.
Kohalike poliitikute ja ajakirjanike silme all jalutas ta läbi kooli oma kunagise matemaatikaõpetajaga, kes pea 50 aastat tagasi teda programmeerima õpetas. Ilves andis mõista, et just seda õpetajat võib tänada selle eest, et Ilves digiarengust huvitus, mis kulmineerus mullu maailmapanga raporti avaldamisega, kus Eestit maailmale digitaalses arengus eeskujuks tuuakse.
Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael