Ilves peaassambleel: kui ÜRO ei suurenda oma rolli, kaotab ta vajaduse eksisteerida ({{commentsTotal}})

{{1474521647000 | amCalendar}}

President Toomas Hendrik Ilves pidas ÜRO peaassambleel oma viimase kõne Eesti riigipeana, kus ta kutsus üles ÜROd jõulisemalt ja sirgjoonelisemalt otsima lahendusi maailma probleemidele, muidu kaotab organisatsioon põhjuse eksisteerida.

"Kui ÜRO ei suurenda oma rolli, hääbub ta aja jooksul. Kui me oleme silmitsi globaalsete muredega, peaks ÜRO olema esimene koht, kuhu tulla lahendust otsima, mitte viimane variant, kui kõik muud ära proovitud, teades, et midagi ei juhtu niikuinii," kõneles president.

Ilvese kõne tuletas kõigepealt ÜRO peaassambleele meelde, et jätkuvalt on tegemist olukorraga, kus üks liikmesriik ehk Venemaa on rikkumas selle organisatsiooni 71 aastat tagasi kirja pandud aluspõhimõtet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Keeld kasutada jõudu rahvusvaheliste piiride muutmiseks on ÜRO põhikirja üheks alusteesiks. Seda rikuti jultunult, kuid ÜRO ei suutnud midagi teha," kõneles Ilves.

"Meil on vaja globaalseid norme - nii nagu meil on vaja rahvusvahelist õigust, on meil vaja ka mehhanisme, mis seda jõustada suudaks. Kui ÜRO ei suurenda oma rolli, kaotab ta aja jooksul oma vajaduse eksisteerida," lisas ta.

Ilvese hinnangul peaks ÜRO panustama jõulisemalt maailma probleemide lahendamisse, meenutades kasvõi organisatsiooni suutlikkust tegeleda põgenikekriisiga teise maailmasõja järel.

"Ainuüksi Saksamaal oli 24 miljonit põgenikku, 12 miljonit väljastpoolt Saksamaad ja 12 miljonit Saksamaa seest, kuna Saksamaa oli purustatud ja inimesed elasid lageda taeva all kaugel oma kodust. Nii et see ei ole pretsedenditu. Ning see on koht, kus ÜRO võiks teha märksa rohkem," märkis ta intervjuus ERR-ile.

Ilves kritiseeris justnimelt ÜRO julgeolekunõukogu selle tõttu, et sealsed vetoõigused pärsivad päris lahenduste leidmist ning ütles, et Eesti kandideerib sinna seetõttu, et väiksemate riikide häält kuuldavamaks teha.

"Me oleme veendunud, et peaassamblee riikide ja mittealaliste julgeolekunõukogu liikmete roll peab suurenema. Enamik ÜRO liikmesriikidest on väikesed riigid. Väikeriigid, nagu konfliktide ajalugu pärast Teist maailmasõda on näidanud, on pea alati konflikti ohvriteks, mitte õhutajateks," rääkis Ilves.

Eile New Yorgis viibides külastas president Ilves ka oma kodukandis New Jerseys Leonia linnas asuvat kooli, kus ta lapsena õppis.

Kohalike poliitikute ja ajakirjanike silme all jalutas ta läbi kooli oma kunagise matemaatikaõpetajaga, kes pea 50 aastat tagasi teda programmeerima õpetas. Ilves andis mõista, et just seda õpetajat võib tänada selle eest, et Ilves digiarengust huvitus, mis kulmineerus mullu maailmapanga raporti avaldamisega, kus Eestit maailmale digitaalses arengus eeskujuks tuuakse.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: