Nääme tahab riigikohtult enda süüdimõistmise tühistamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna linna raha omastamises ka Tallinna ringkonnakohtus süüdi jäänud Tallinna Kesklinna keskerakondlasest vanem Alar Nääme pöördub riigikohtusse.

Nääme kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar ütles Postimehele, et Nääme kavatseb otsuse vaidlustada. "Ta pöördub riigikohtusse, kuna ta pole otsusega rahul," lisas kaitsja.

Teisipäeval ei rahuldanud ringkonnakohus kaitsja kaebust ja jättis Nääme süüdimõistmise muutmata ja samaks talle mõistetud rahalise karistuse 6300 eurot.

Harju maakohus tunnistas Nääme süüdi juuni lõpus, kuid Nääme viis süüdimõistmise ringkonnakohtusse.

Kohus mõistis Näämele sama karistuse, mida taotles talle kohtuvaidluses riigiprokurör Inna Ombler.

Süüdistus

Riigiprokuratuur süüdistab Näämet ametiisikuna ebaseaduslikult Tallinna linna eelarveliste vahendite kasutamises ligi 2800 euro ulatuses.

Süüdistuse järgi korraldas Nääme mullu jaanuaris ja veebruaris kaks kontserti Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, mis olid osalejatele tasuta ning korraldatud selleks, et mõjutada kohalikke valijaid andma 2015. aasta riigikogu valimistel oma hääl temale.

Tallinna Kesklinna linnaosa vanem Nääme oli tollal Keskerakonna riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja Põlvamaal.

Näämet süüdistatakse selles, et vältimaks valimiskampaaniaks isikliku raha kasutamist, korraldas ta ürituste kulude tasumise Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest.

Süüdistuse järgi tasuti Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest ürituste üüri-, kuid ka transpordi-, toitlustamise-, muusika- ja tehnika rendi arveid.

Eeluurimisel kogutud andmete järgi korraldas Nääme Valga elanike kontsertidele kutsumise flaieritega, mis ühtlasi tutvustasid Näämet kui riigikokku kandideerijat, sisaldasid Keskerakonna sümboolikat ja kandidaadi valimislubadusi.

Nääme oli Keskerakonna riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja Põlvamaal.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: