Kandidaadid vene kogukonnast: tuleb kohtuda, rääkida, kuulata ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR
{{1474531663000 | amCalendar}}

Presidendiks pürgijad väitsid Vikerraadio debatil sisuliselt ühest suust, et riigipea peab looma venekeelse kogukonnaga senisest tugevama sideme, kuid selle vastu ei aita muu kui pidev kohtumine ja rääkimine.

Teiste kuulajaküsimuste seas soovis TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas kandidaatidelt nägemust, kuidas suhestuvad nad venekeelsesse kogukonda, millist rolli näevad suhete ja sidemete loomisel selle kogukonnaga ja mis on peamised valupunktid, millega riigipea peaks sel teemal tegelema.

Mart Helme toonitas, et venelased on rahvus, kes ei taha lülituda Eesti kultuuriruumi, sest nende oma kultuuriruum on kordi võimsam.

"President saab nendega kohtuda, rääkida, kuulata neid ja selgitada neile. Aga suhelda tuleb nii, et sa näitad selgroogu, mitte nii, et sa katsud oma selgroogu painutada nende tahtmise ja vaadete järgi. Venelased austavad uhket ja julget inimest," rõhutas Helme.

Mailis Reps märkis, et käib venekeelsetes koolides väga tihti ning olukord pole sugugi nii hull, kui üritatakse maalida. "Nende koolide õpilaskond ja õpetajad on väga motiveeritud õppima eesti keelt ja teisi võõrkeeli. Nad on huvitatud olemast Eesti kodanikud."

Ta märkis, e presidendi kohustus on austada kõiki siin elavaid inimesi, kuid vastastikune lugupidamine ja asutus tuleb välja teenida. "See oleneb sellest, kuidas sa suhtled, kui tihti suhtled. President võiks olla üle sellest, et rääkida venekeelse kogukonnaga vaid ühel või kahel teemal. Nemad ei soovi rääkida ainult HIVist ja narkomaaniast," selgitas Keskerakonna kandidaat.

"Neil on samamoodi pereteemad, haridusteemad, julgeolek. Nad on samuti huvitatud sellest, et Eestis oleks rahu. Küll aga on neil tihti informatsioonipuudus. Presidendi ülesanne on kohtuda, kohtuda ja veel kord kohtuda," lisas Reps.

Marina Kaljuranna käest küsiti, kas ta näeb probleemi selles kui Eesti venekeelse kooli õpetaja suhtumine on, et Krimm kuulub Venemaale.

Kaljurand vastas, et on normaalne, kui koolis arutatakse erinevate poliitiliste ja välispoliitiliste küsimuste üle. "Olen ka mina käinud Ida-Virumaa koolides ja pidanud selgitama, miks Krimmi okupeerimine pole õige. Asi pole selles, kellele Krimm kuulub, vaid kuidas Krimm okupeeriti. Väidan, et kui see kõik rahulikult ära rääkida, saadakse sellest aru."

Kaljurand võttis Repsi sõnasabast kinni ja rõhutas samuti, et president peab olema kõigi Eestimaalaste president. "Minu jaoks ei ole vahet, mis on selle inimese emakeel või kultuuriline taust. Oluline on see, et ta austab Eesti riiki, kultuuri, keelt, rahvast."

Kaljurand märkis, et saab anda ka isiklikku eeskuju: Eesti kodanikust vene juurtega Eesti patrioot võib olla välisminister ja isegi presidendikandidaat.

Allar Jõks tuletas meelde, et kui ta sai omal ajal õiguskantsleriks, sõitis ta kohe esimesel tööpäeval Narva, et luua seal õiguskantsleri esindus, seejärel ka Jõhvis. "See on üks viis, kuidas tuua riiki lähemale. President saaks prožektori lasta neile küsimustele, mis Ida-Virumaal muret teevad," laususu Jõks.

Jõks märkis, et Ida-Virumaal pole sugugi põletav kodakondsusküsimus, vaid see, kuidas saada üle staatusest, et piirkond on Eesti üks vaesemaid. "Meil on nii palju riiklikke plaane, aga neid ei ole ellu viidud. President saaks koostada ümarlaudu ja viia need nii ellu," leidis Jõks.

Siim Kallas selle küsimuse arutelus ei osalenud, sest hilines debatile ligi poolt tundi. Debati videosalvestus on hiljem järelvaadatav.

 


Ott TänakOtt Tänak
Tänak läheneb Sordole, soomlastel kolmikjuhtimine

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 15:27 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.