Kandidaadid vene kogukonnast: tuleb kohtuda, rääkida, kuulata ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR
{{1474531663000 | amCalendar}}

Presidendiks pürgijad väitsid Vikerraadio debatil sisuliselt ühest suust, et riigipea peab looma venekeelse kogukonnaga senisest tugevama sideme, kuid selle vastu ei aita muu kui pidev kohtumine ja rääkimine.

Teiste kuulajaküsimuste seas soovis TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas kandidaatidelt nägemust, kuidas suhestuvad nad venekeelsesse kogukonda, millist rolli näevad suhete ja sidemete loomisel selle kogukonnaga ja mis on peamised valupunktid, millega riigipea peaks sel teemal tegelema.

Mart Helme toonitas, et venelased on rahvus, kes ei taha lülituda Eesti kultuuriruumi, sest nende oma kultuuriruum on kordi võimsam.

"President saab nendega kohtuda, rääkida, kuulata neid ja selgitada neile. Aga suhelda tuleb nii, et sa näitad selgroogu, mitte nii, et sa katsud oma selgroogu painutada nende tahtmise ja vaadete järgi. Venelased austavad uhket ja julget inimest," rõhutas Helme.

Mailis Reps märkis, et käib venekeelsetes koolides väga tihti ning olukord pole sugugi nii hull, kui üritatakse maalida. "Nende koolide õpilaskond ja õpetajad on väga motiveeritud õppima eesti keelt ja teisi võõrkeeli. Nad on huvitatud olemast Eesti kodanikud."

Ta märkis, e presidendi kohustus on austada kõiki siin elavaid inimesi, kuid vastastikune lugupidamine ja asutus tuleb välja teenida. "See oleneb sellest, kuidas sa suhtled, kui tihti suhtled. President võiks olla üle sellest, et rääkida venekeelse kogukonnaga vaid ühel või kahel teemal. Nemad ei soovi rääkida ainult HIVist ja narkomaaniast," selgitas Keskerakonna kandidaat.

"Neil on samamoodi pereteemad, haridusteemad, julgeolek. Nad on samuti huvitatud sellest, et Eestis oleks rahu. Küll aga on neil tihti informatsioonipuudus. Presidendi ülesanne on kohtuda, kohtuda ja veel kord kohtuda," lisas Reps.

Marina Kaljuranna käest küsiti, kas ta näeb probleemi selles kui Eesti venekeelse kooli õpetaja suhtumine on, et Krimm kuulub Venemaale.

Kaljurand vastas, et on normaalne, kui koolis arutatakse erinevate poliitiliste ja välispoliitiliste küsimuste üle. "Olen ka mina käinud Ida-Virumaa koolides ja pidanud selgitama, miks Krimmi okupeerimine pole õige. Asi pole selles, kellele Krimm kuulub, vaid kuidas Krimm okupeeriti. Väidan, et kui see kõik rahulikult ära rääkida, saadakse sellest aru."

Kaljurand võttis Repsi sõnasabast kinni ja rõhutas samuti, et president peab olema kõigi Eestimaalaste president. "Minu jaoks ei ole vahet, mis on selle inimese emakeel või kultuuriline taust. Oluline on see, et ta austab Eesti riiki, kultuuri, keelt, rahvast."

Kaljurand märkis, et saab anda ka isiklikku eeskuju: Eesti kodanikust vene juurtega Eesti patrioot võib olla välisminister ja isegi presidendikandidaat.

Allar Jõks tuletas meelde, et kui ta sai omal ajal õiguskantsleriks, sõitis ta kohe esimesel tööpäeval Narva, et luua seal õiguskantsleri esindus, seejärel ka Jõhvis. "See on üks viis, kuidas tuua riiki lähemale. President saaks prožektori lasta neile küsimustele, mis Ida-Virumaal muret teevad," laususu Jõks.

Jõks märkis, et Ida-Virumaal pole sugugi põletav kodakondsusküsimus, vaid see, kuidas saada üle staatusest, et piirkond on Eesti üks vaesemaid. "Meil on nii palju riiklikke plaane, aga neid ei ole ellu viidud. President saaks koostada ümarlaudu ja viia need nii ellu," leidis Jõks.

Siim Kallas selle küsimuse arutelus ei osalenud, sest hilines debatile ligi poolt tundi. Debati videosalvestus on hiljem järelvaadatav.

 


"Aktuaalse kaamera" uus stuudio"Aktuaalse kaamera" uus stuudio
ERR jagas hooaja lõppedes kolleegipreemiaid

Eesti Rahvusringhäälingus anti hooaja lõppu tähistades üle igakevadised kolleegipreemiad.

UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.