Kandidaadid vene kogukonnast: tuleb kohtuda, rääkida, kuulata ({{commentsTotal}})

{{1474531663000 | amCalendar}}
Autor/allikas: ERR

Presidendiks pürgijad väitsid Vikerraadio debatil sisuliselt ühest suust, et riigipea peab looma venekeelse kogukonnaga senisest tugevama sideme, kuid selle vastu ei aita muu kui pidev kohtumine ja rääkimine.

Teiste kuulajaküsimuste seas soovis TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas kandidaatidelt nägemust, kuidas suhestuvad nad venekeelsesse kogukonda, millist rolli näevad suhete ja sidemete loomisel selle kogukonnaga ja mis on peamised valupunktid, millega riigipea peaks sel teemal tegelema.

Mart Helme toonitas, et venelased on rahvus, kes ei taha lülituda Eesti kultuuriruumi, sest nende oma kultuuriruum on kordi võimsam.

"President saab nendega kohtuda, rääkida, kuulata neid ja selgitada neile. Aga suhelda tuleb nii, et sa näitad selgroogu, mitte nii, et sa katsud oma selgroogu painutada nende tahtmise ja vaadete järgi. Venelased austavad uhket ja julget inimest," rõhutas Helme.

Mailis Reps märkis, et käib venekeelsetes koolides väga tihti ning olukord pole sugugi nii hull, kui üritatakse maalida. "Nende koolide õpilaskond ja õpetajad on väga motiveeritud õppima eesti keelt ja teisi võõrkeeli. Nad on huvitatud olemast Eesti kodanikud."

Ta märkis, e presidendi kohustus on austada kõiki siin elavaid inimesi, kuid vastastikune lugupidamine ja asutus tuleb välja teenida. "See oleneb sellest, kuidas sa suhtled, kui tihti suhtled. President võiks olla üle sellest, et rääkida venekeelse kogukonnaga vaid ühel või kahel teemal. Nemad ei soovi rääkida ainult HIVist ja narkomaaniast," selgitas Keskerakonna kandidaat.

"Neil on samamoodi pereteemad, haridusteemad, julgeolek. Nad on samuti huvitatud sellest, et Eestis oleks rahu. Küll aga on neil tihti informatsioonipuudus. Presidendi ülesanne on kohtuda, kohtuda ja veel kord kohtuda," lisas Reps.

Marina Kaljuranna käest küsiti, kas ta näeb probleemi selles kui Eesti venekeelse kooli õpetaja suhtumine on, et Krimm kuulub Venemaale.

Kaljurand vastas, et on normaalne, kui koolis arutatakse erinevate poliitiliste ja välispoliitiliste küsimuste üle. "Olen ka mina käinud Ida-Virumaa koolides ja pidanud selgitama, miks Krimmi okupeerimine pole õige. Asi pole selles, kellele Krimm kuulub, vaid kuidas Krimm okupeeriti. Väidan, et kui see kõik rahulikult ära rääkida, saadakse sellest aru."

Kaljurand võttis Repsi sõnasabast kinni ja rõhutas samuti, et president peab olema kõigi Eestimaalaste president. "Minu jaoks ei ole vahet, mis on selle inimese emakeel või kultuuriline taust. Oluline on see, et ta austab Eesti riiki, kultuuri, keelt, rahvast."

Kaljurand märkis, et saab anda ka isiklikku eeskuju: Eesti kodanikust vene juurtega Eesti patrioot võib olla välisminister ja isegi presidendikandidaat.

Allar Jõks tuletas meelde, et kui ta sai omal ajal õiguskantsleriks, sõitis ta kohe esimesel tööpäeval Narva, et luua seal õiguskantsleri esindus, seejärel ka Jõhvis. "See on üks viis, kuidas tuua riiki lähemale. President saaks prožektori lasta neile küsimustele, mis Ida-Virumaal muret teevad," laususu Jõks.

Jõks märkis, et Ida-Virumaal pole sugugi põletav kodakondsusküsimus, vaid see, kuidas saada üle staatusest, et piirkond on Eesti üks vaesemaid. "Meil on nii palju riiklikke plaane, aga neid ei ole ellu viidud. President saaks koostada ümarlaudu ja viia need nii ellu," leidis Jõks.

Siim Kallas selle küsimuse arutelus ei osalenud, sest hilines debatile ligi poolt tundi. Debati videosalvestus on hiljem järelvaadatav.

 


uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: