Vabaerakond tahab sedeli tühjaks jätnud valijamehe lugeda mitteosavõtnuks ({{commentsTotal}})

Jüri Adams.
Jüri Adams. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Vabaerakonna saadikud algatasid täna seaduseelnõu, mis tagaks pärast presidendivalimise läbikukkumist riigikogus valimiskokku viidud presidendivalimiste õnnetumise.

Praegu ei ole see tagatud, sest nõutav on osavõtnud valijameeste enamus ja osavõtjateks loetakse ka neid, kes rikuvad või ei täida sedelit.

„Põhiseaduse Assamblees ei ole kunagi soovitud ega otsustatud, et presidendi valimine võiks valimiskogus ebaõnnestuda ja minna tagasi riigikogusse. Seega kehtiv presidendi valimise seadus väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib põhiseaduse assamblee poliitilist tahet," ütles Vabaerakonna saadik ja riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams.

Adamsi sõnul võimaldab kehtiv kord presidendivalimise valimiskogu teises voorus läbi kukutada, kui üsna väike arv valijamehi sedeli rikub või tühjaks jätab.

„See annab väga piiratud valijameeste rühmale õiguse oma tahet ülejäänutele dikteerida ilma oma põhiseaduslikku valimisõigust sisuliselt kasutamata. Seda ei saa pidada demokraatia toimimise seisukohalt päris õigeks,“ ütles ta.

„Eelnõuga loetakse need valijamehed, kes on sedelit rikkunud või täitmata jätnud hääletusest mitteosavõtnuteks. Pendeldamine riigikogu ja valimiskogu vahel oleks Eesti poliitilisele süsteemile rusuv,“ lisas Adams.

Toimetaja: Priit Luts



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: