Valitsus kärbib haigekassa nõukogu koosseisu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1474536333000 | amCalendar}}

Valitsus otsustas täna, et haigekassa nõukogus hakkab praeguse 15 liikme asemel olema kuus liiget ning ühtlasi muutub selgemaks nõukogu vastutus.

Haigekassa nõukogus hakkab tulevikus olema kaks riigi, kaks kindlustatute ja kaks tööandjate esindajat.

"Me otsustasime konsensuslikult toetada ettepanekut muuta nõukogu vastutust oluliselt selgemaks," ütles peaminister Taavi Rõivas valitsuse pressikonverentsil.

"Me teame, et [seoses haigekassa eelarvemiinusega] on avalikkuse tähelepanu kontsentreerunud terviseministrile ja valitsusele, aga tegelikkuses valitsuse esindajaid on teatud mööndusega nõukogus ainult neli. Mööndusega seetõttu, et nende nelja hulka võib lugeda ka koalitsioonisaadiku riigikogust, kes otseselt valitsust esindada ei saa," selgitas ta.

"15 liiget väga selgelt hägustab vastutust. Kui haigekassa nõukogu lükkas täna tagasi ministri poolt pakutud ettepanekud, kui nad oma vastutust omalt poolt adekvaatselt tajuvad, peavad nad pakkuma midagi ka asemele. Ei saa olla nii, et halb minister esitab ettepanekud, mis tihti on ebapopulaarsed, aga hea nõukogu lükkab need siis lihtsalt tagasi."

Haigekassa nõukogu laual oli täna tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tervishoiuteenuste hinnakoefitsienti, kuid nõukogu seda ei toetanud. See tähendab, et kümnetesse miljonitesse ulatuva eelarvemiinuse vähendamiseks on vaja leida uusi ideid.

Haigekassa nõukogus on praegu viis riigi esindajat - tervise- ja tööminister Ossinovski, rahandusminister Sven Sester, parlamendi sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk, keskerakondlasest parlamendisaadik Viktor Vassiljev ja sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste.

Kindlustatute huvisid esindavad lastekaitse liidu toetajaliige Ene Tomberg, puuetega inimeste koja juht Ulvi Tammer-Jäätes, ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni ettepanekul PERH-i radioloog Sergei Nazarenko.

Tööandjate huve esindavad aga haiglate liidu juht Urmas Sule, tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, AS-i Ortopeedia Arstid haigla juhataja Ardo Reinsalu, Lemminkäinen Eesti eksjuht Sven Pertens ja ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer.

Toimetaja: Oliver Kahu



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema