Riigi plaan e-arvetele üle minna seisab peamiselt asutuste teadmatuse taga ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Riigi ambitsioonikas plaan minna uueks aastaks üle masinloetavatele e-arvetele, seisab peamiselt asutuste teadmatuse taga. Tänaseks suudavad e-arveid vastu võtta kõigest pooled avaliku sektori asutustest.

E-arve ei ole lihtsalt PDF formaadis fail, kus kirjas, kes kellele ja kui palju maksma peab. Isegi digiallkirjast ei piisa. Rahandusministeeriumi tugiteenuste projektijuhi Marge Lepa sõnul on e-arve ikkagi kindlate kriteeriumite järgi raamatupidamisprogrammis koostatud dokument, mida lisaks inimestele oskavad lugeda ka arvutid.

"Süsteemid peavad suutma teda lugeda ja töödelda. PDF-arve on pilt, see ei ole andmekogum, aga pilti ei suuda kõik tarkvarad lugeda," ütles ta.

Täna veel eelnõu tasandil olev seadusemuudatus ütleb, et esimesel novembril peavad selliseid e-arveid vastu võtma kõik avaliku sektori asutused. Uuest aastast aga avalik sektor muid arveid enam ei tunnistagi. Täna, mil esimese novembrini on jäänud pisut üle kuu aja, suudavad e-arveid lugeda ainult pooled asutused. Nende seas, kes ei suuda, on nii omavalitsusi kui ka väikseid mittetulundusühinguid. Marge Lepa sõnul on just väiksemate asutuste puhul põhjus teadmatus ning sellest tulev hirm muutuste ees.

Kohalikud omavalitsused ei kipu e-arvetele üleminekuga kiirustama näiteks haldusreformi ootusest. Kanepi valla finantsjuhi Kersti Kaaveri sõnul käivad paralleelselt ühinemisläbirääkimistega ka arutelud, missugust raamatupidamisprogrammi uues omavalitsuses kasutada. Ei piisa ainult tarkvarast, vaid lepingu peab sõlmima ka operaatoriga, kes e-arveid vahendaks.

"Rändlusvõrgus on hetkel omavahel Omniva, Fitek ja Telema. Need on kolm ettevõtet, kes on pikaajaliselt pakkunud e-arvete teenust ja ka kasutusmugavuse poolest on nad erinevad," rääkis Kaaver.

See, et kolm ettevõtet on omavahel rändluslepingu teinud tähendab lihtsustatult, et operaatorina riigiettevõtet Omniva kasutav klient saab arve saata ka AS Telema kliendile. Teisalt tähendab see, et Omniva, Fitek ja Telema on e-arvete vahendamise turu omavahel ära jaganud. See, kas rändlusleping veel mõne operaatoriga sõlmitakse, sõltub juba nende kolme ettevõtte suvast.

Marge Lepp tõdeb, et praegu see mingeid probleeme kaasa pole toonud. Kuidas läheb tulevikus, seda peab näitama praktika. Üks võimalus oleks nõuda kõigilt operaatoritelt tulevikus litsentsi.

"See oleks e-arvetele ülemineku teine etapp. Mingisugune praktiline kogemus peaks ikkagi enne tekkima. Siis saaks parema ettekujutuse, mis tingimusi peaks kitsendama või keda milleks kohustama," sõnas Lepp.

Et uuest aastast avaliku sektori asutused enam muid arveid kui e-arved vastu ei võta, peavad muudatustele mõtlema ka riigiga tehinguid tegevad ettevõtjad. Suuremaid ettevõtjaid ootavad üsna samad valikud, mis riigiasutusi. Väiksematel on lihtsam, ehk need, kes peavad saatma alla kuue e-arve kuus, saavad seda tasuta teha veebikeskkonnas e-arveldaja.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



korruptsioonivari tartu kohal
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: