Riigi plaan e-arvetele üle minna seisab peamiselt asutuste teadmatuse taga ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Riigi ambitsioonikas plaan minna uueks aastaks üle masinloetavatele e-arvetele, seisab peamiselt asutuste teadmatuse taga. Tänaseks suudavad e-arveid vastu võtta kõigest pooled avaliku sektori asutustest.

E-arve ei ole lihtsalt PDF formaadis fail, kus kirjas, kes kellele ja kui palju maksma peab. Isegi digiallkirjast ei piisa. Rahandusministeeriumi tugiteenuste projektijuhi Marge Lepa sõnul on e-arve ikkagi kindlate kriteeriumite järgi raamatupidamisprogrammis koostatud dokument, mida lisaks inimestele oskavad lugeda ka arvutid.

"Süsteemid peavad suutma teda lugeda ja töödelda. PDF-arve on pilt, see ei ole andmekogum, aga pilti ei suuda kõik tarkvarad lugeda," ütles ta.

Täna veel eelnõu tasandil olev seadusemuudatus ütleb, et esimesel novembril peavad selliseid e-arveid vastu võtma kõik avaliku sektori asutused. Uuest aastast aga avalik sektor muid arveid enam ei tunnistagi. Täna, mil esimese novembrini on jäänud pisut üle kuu aja, suudavad e-arveid lugeda ainult pooled asutused. Nende seas, kes ei suuda, on nii omavalitsusi kui ka väikseid mittetulundusühinguid. Marge Lepa sõnul on just väiksemate asutuste puhul põhjus teadmatus ning sellest tulev hirm muutuste ees.

Kohalikud omavalitsused ei kipu e-arvetele üleminekuga kiirustama näiteks haldusreformi ootusest. Kanepi valla finantsjuhi Kersti Kaaveri sõnul käivad paralleelselt ühinemisläbirääkimistega ka arutelud, missugust raamatupidamisprogrammi uues omavalitsuses kasutada. Ei piisa ainult tarkvarast, vaid lepingu peab sõlmima ka operaatoriga, kes e-arveid vahendaks.

"Rändlusvõrgus on hetkel omavahel Omniva, Fitek ja Telema. Need on kolm ettevõtet, kes on pikaajaliselt pakkunud e-arvete teenust ja ka kasutusmugavuse poolest on nad erinevad," rääkis Kaaver.

See, et kolm ettevõtet on omavahel rändluslepingu teinud tähendab lihtsustatult, et operaatorina riigiettevõtet Omniva kasutav klient saab arve saata ka AS Telema kliendile. Teisalt tähendab see, et Omniva, Fitek ja Telema on e-arvete vahendamise turu omavahel ära jaganud. See, kas rändlusleping veel mõne operaatoriga sõlmitakse, sõltub juba nende kolme ettevõtte suvast.

Marge Lepp tõdeb, et praegu see mingeid probleeme kaasa pole toonud. Kuidas läheb tulevikus, seda peab näitama praktika. Üks võimalus oleks nõuda kõigilt operaatoritelt tulevikus litsentsi.

"See oleks e-arvetele ülemineku teine etapp. Mingisugune praktiline kogemus peaks ikkagi enne tekkima. Siis saaks parema ettekujutuse, mis tingimusi peaks kitsendama või keda milleks kohustama," sõnas Lepp.

Et uuest aastast avaliku sektori asutused enam muid arveid kui e-arved vastu ei võta, peavad muudatustele mõtlema ka riigiga tehinguid tegevad ettevõtjad. Suuremaid ettevõtjaid ootavad üsna samad valikud, mis riigiasutusi. Väiksematel on lihtsam, ehk need, kes peavad saatma alla kuue e-arve kuus, saavad seda tasuta teha veebikeskkonnas e-arveldaja.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema