Varjupaigataotluste arv EL-is veidi kasvas, Eesti on taotluse arvu poolest eelviimane riik ({{commentsTotal}})

Saksamaale Friedlandi saabunud Süüria pagulased.
Saksamaale Friedlandi saabunud Süüria pagulased. Autor/allikas: Kai Pfaffenbach/Reuters/Scanpix

Euroopa Liidu riikidele laekus teises kvartalis 305 700 esmakordset varjupaigataotlust, mida on aastatagusega võrreldes 6% enam. Eesti on varjupaigataotluste arvu poolest eelviimane.

Peamiselt soovisid varjupaika saada süürlased (90 500), järgnesid afgaanid (50 300) ja iraaklased (34 300).

Kuus kümnest varjupaigataotlejast esitas taotluse Saksamaale - kokku sai riik kolme kuuga kolme kuuga 186 745 varjupaigataotlust. Järgnesid Itaalia (27 000), Prantsusmaa (17 800), Ungari (14 900) ja Kreeka (12 000).

Eesti sai 35 varjupaigataotlust, kõigi liikmesriikide võrdluses oli Eesti eelviimasel kohal - vähem laekus taotlusi vaid Slovakkiale (10).

Miljoni elaniku kohta sai Eesti 26 varjupaigataotlust ning vaid kolmes euroliidu riigis oli taotlusi vähem.

Tabeli tipus oli ka selles arvestuses Saksamaa (2273 taotlust miljoni elaniku kohta), järgnesid Ungari (1517) ning Austria (1241).

Toimetaja: Oliver Kahu



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: