Uudistepäeva kokkuvõte 22. septembril ({{commentsTotal}})

Siin on valik uudiseid, mis on tänast päeva kujundanud!

Valitsus nõuab haigekassa nõukogult selgemat vastutust

Valitsus otsustas täna, et haigekassa nõukogus hakkab praeguse 15 liikme asemel olema kuus liiget. Peaminister Taavi Rõivase hinnangul muutub nii selgemaks nõukogu vastutus, mis on hetkel väga hägune.

Ühtlasi otsustas haigekassa nõukogu tagasilükata tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettapaneku vähendada tervishoiuteenuste hinnakoefitsienti ehk langetada raviteenuste hinna koormust haigekassa eelarvele.

Peaministri sõnul peab nüüd nõukogu võtma vastutuse ja pakkuma haigekassa eelarve miinuse vähendamiseks välja endapoolse lahenduse.

 

Savisaar: kaitsepolitsei andis mulle võimaluse saada uus kahtlustus nädala pärast

Keskerakonna esimees, praegu kriminaaluurimise all olev Edgar Savisaar ütles täna peetud pressikonverentsil, et kaitsepolitsei andis talle võimaluse saada oma kriminaalasja uue kahtlustuse materjalid kätte nädala pärast.

Savisaare kinnitusel olid kahtlustuses ette heidetavad teod ehk Hiiu staadioni avamisest ja Tallinna maratonist teavitamised, linnarahvale vajalikud ning seadusega kooskõlas.

Ametist kõrvaldatud meer toonitas, et ükski paragrahv ei keela linnaametnikele osaleda teavitustöös.


Teadusasutused: eks ühineme, kui just peab

Valitsuse juures tegutseva teadus- ja arendusnõukogu (TAN) selle nädala otsus soovitada valitsusel jätkata mitmete teadus- ja haridusasutuste liitmist võeti enamikes liidetavates asutustes vastu rahumeelselt, kuid erilise entusiasmita.

Sestap on enamik liidetavaid teadusasutusi seisukohal, et ühendamisplaanile nad vastu seisma ei hakka, kuid põhiprobleemidele lahenduse leidmist nad sellest sammust ka ei näe.

Nimelt on teadusasutustel mure, kuidas teadusraha ka liitmise järel otse teadusesse jõuaks, mitte suure struktuuriga ülikoolide juures muude tegevuste peale ära ei kuluks.


Jõksi toetuseks koguti rahva seas allkirju plaanitust vaid kolmandik

Isamaa ja Res Publica Liit algatas presidendikandidaat Allar Jõksi toetuseks kampaania, et saada ka ka rahva toetust. Eesmärgiks oli kokku saada 10 000 allkirja, kuid tänase seisuga oli veebilehel jõks.ee Allar Jõksi toetuseks antud vaid 3335 allkirja.

IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles, et erakonna teavituse eesmärk oli samuti anda Jõksile rahvapoolne toetus. Jõksi kampaaniajuht Taavi Linnamäe ütles täna, et rahva seas allkirjade kogumise aktsiooni ei maksa üle tähtsustada.

"Tore, kui neid toetushääli tuleb aga ma ei tähtsustaks seda üle," kommenteeris Linnamäe.

Jõksi kampaaniameeskond viib täna valimiskomisjoni allkirjad Allar Jõksi valimiskogus presidendikandidaadiks ülesseadmiseks.


Venemaa teatas, et ootab transponderite ettepanekule NATO kirjalikku vastust

Venemaa andis teada, et ootab NATO-lt kirjalikku vastust juulis NATO-Vene nõukogu kohtumisel tehtud ettepanekutele, millest üks käsitleb sisselülitatud transponderitega sõjalennukite lende Läänemere kohal.

"Me ütlesime Vene välisministri Sergei Lavrovi ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi kohtumisel, et ootame alliansilt kirjalikku vastust kõigile oma ettepanekutele, seal hulgas transponderite kohta," ütles asevälisminister Aleksei Meškov neljapäeval Interfaxile.

Eesti kaitseministeerium teatas sel nädalal, et vastab Venemaa kaitseministeeriumi ettepanekule arutada Läänemere julgeolekut eitavalt.

"Vene kaitseministeeriumi kahepoolsed konsultatsioonid ei aita Eesti kaitseministeeriumi hinnangul NATO ja EL ühtsust tugevdada, vaid loovad Putini režiimile võimaluse mängida liikmesriike üksteise vastu välja," ütles ERR-ile kaitseministeriumi pressiesindaja Andres Sang.


Varjupaigataotluste arv EL-is veidi kasvas, Eesti on taotluse arvu poolest eelviimane riik

Euroopa Liidu riikidele laekus teises kvartalis 305 700 esmakordset varjupaigataotlust, mida on aastatagusega võrreldes 6% enam. Eesti on varjupaigataotluste arvu poolest eelviimane.
Peamiselt soovisid varjupaika saada süürlased (90 500), järgnesid afgaanid (50 300) ja iraaklased (34 300).

Kuus kümnest varjupaigataotlejast esitas taotluse Saksamaale - kokku sai riik kolme kuuga kolme kuuga 186 745 varjupaigataotlust. Järgnesid Itaalia (27 000), Prantsusmaa (17 800), Ungari (14 900) ja Kreeka (12 000).

Eesti sai 35 varjupaigataotlust, kõigi liikmesriikide võrdluses oli Eesti eelviimasel kohal - vähem laekus taotlusi vaid Slovakkiale (10).

Miljoni elaniku kohta sai Eesti 26 varjupaigataotlust ning vaid kolmes euroliidu riigis oli taotlusi vähem.

 

Ilmateade

Homme tuleb pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vihma, saju võimalus on suurem Ida-Eestis. Puhub põhja- ja loodetuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 10..14°C.

 

 

Vaimastvere uue väljaku avamisel kohtuvad Paduvere ja Eesti Jalgpalli Liit

Eesti Jalgpalli Liidu võistkond kohtub reedel võõrsil vana tuttava Paduvere SK Illiga, mõned nädalad hiljem võõrustab jalgpallipere jõgevamaalasi Tallinnas. Alates 2009. aastast on võistkonnad vastamisi olnud seitsmel korral.

Omavahelised kohtumised on hetkel lõppenud Paduvere poolt vaadatuna 4:3. 2009. aastal alistati EJLi meeskond 6:1, samal aastal jäädi aga võõrsil alla 1:3. Seejärel võitis Paduvere kaks koduväljakul toimunud matši 5:1 ja 4:3 (vastavalt 2010. ja 2011. aastal) ning 2012. aastal alistati 0:0 lõppenud mängu jalgpalliliit võõrsil penaltiseerias. Viimased kaks kohtumist on aga lõppenud jalgpalliliidu võiduga – 2013. aastal oldi paremad tulemusega 7:4, mullu 1:0.

Tänavu kohtuvad kaks meeskonda reedel, 23. septembril kell 14:00 uue kunstmurukattega Vaimastvere Arenal. Korduskohtumine toimub 10. oktoobril Tallinnas.

Jalgpalliliidu võistkonda esindavad reedel Jõgevamaal teiste seas endine A-koondise peatreener Tarmo Rüütli, noortekoondise väravavahtide treener Andrus Lukjanov, kooliprojekti treener Sander Lember (Tartu JK Tammeka) ning mitmete klubide eestvedajad nagu näiteks Mati Pari (endine koondislane, FC Eston Villa), Marek Naaris (FC Elva), Raimo Nõu (Põhja-Tallinna JK), Toomas Aavasalu, Indrek Jegorov (mõlemad SK Tääksi), Veiko Kurim (Türi Ganvix) ja jalgpalliliidu töötajad.

Toimetaja: Allan Rajavee, Marju Himma



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: