Aktivistid: sõjalennukid süütasid mässuliste alad Aleppos põlema ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Abdalrhman Ismail/Reuters/Scanpix

Põhja-Süürias Aleppos olid mässuliste aladel möödunud ööl viimaste kuude tugevaimad õhurünnakud, teatasid aktivistid.

Organisatsioon Süüria Inimõiguste Vaatleja (SOHR) teatas, et mässuliste kontrolli all olevat Bustan al-Qasri linnaosa ja selle naaberpiirkonda Kallasat tabas 14 õhurünnakut, mis tõid kaasa ulatuslikud tulekahjud, vahendas BBC.

Bustan al-Qasri linnaosas elav AFP ajakirjanik rääkis, et kogu tema tänav süttis põlema, kui sõjalennukid öösel sinna süütepomme heitsid. Vabatahtlikel tuletõrjujatel oli raskusi tule kontrolli alla saamisega.

SOHR-i direktor Rami Abdul Rahman ütles, et tegemist oli kõige intensiivsemate rünnakutega selles piirkonnas viimaste kuude jooksul.

Arvatavalt sai surma vähemalt seitse inimest, nende hulgas kolm last ja kolm naist. 

SOHR teatas, et õhurünnakute alla sattusid ka Amariya, vanalinn ja Project 1070 piirkonnad. Mässulised omakorda pommitasid valitsuse kontrolli all olevat Bustan al-Zahra ja Mashariqa piirkonda.

Lahingutest teatati ka Homsi ja Hama provintsis ning Damaskuse lähistel Ghouta regioonis.

Aleppo on alates 2012. aastast jagunenud suuresti kaheks - valitsusväed kontrollivad lääneosa ja mässulised idaosa. Linnas elab kaks miljonit inimest, kes on jäänud lahingute keskele lõksu ning humanitaarabi viimine nendele oli nädal aega kestnud relvarahu peamine punkt. Samas ei ole siiani linna abi jõudnud.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: