Töötukassa juht: haigushüvitiste toomine töötukassasse tooks maksumäära tõusu ({{commentsTotal}})

Töötukassa juht Meelis Paavel Postimees/Scanpix
Töötukassa juht Meelis Paavel Postimees/Scanpix

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul tähendaks ajutise töövõimetuse hüvitamise viimine töötukassa alla töötuskindlustusmaksemäära minimaalselt 1,2 protsendipunktilist tõusu.

Kuigi töötukassa eelarve on väga heas seisus, ei ole see põhjatu ja reservid lõputud ning haigushüvitisi pole võimalik tänaste ülelaekumiste arvelt katta, mis vastavat otsuse korral tooks kaasa töötuskindlustusmakse määra tõusu, rääkis Paavel BNS-ile.

"Kui me võtame, et 1 protsendipunkt maksemäära tõstmist tähendaks meile lisavahendeid 70 miljonit eurot ja kui me räägime siin 100 miljonist, siis kogu selle vajaduse katmiseks tuleks maksemäära tõsta 1,4 protsendipunkti," sõnas ta.

Töötukassa tulem peale töötukassa enda kulude katmist peaks Paaveli sõnul lähiaastatel olema 17 miljoni euro kandis. "Kui me 100 miljonist selle 17 miljonit maha võtaksime, siis see oleks tõus veidi madalam. Ma arvan, et minimaalselt 1,2 protsendipunkti peaks kindlasti tõstma," ütles ta.

Töötukassa vahendid on Paaveli sõnul samas ikka eelkõige mõeldud sihipäraseks tegevuseks ehk tööturul toimuva või tööturu meetmete rahastamiseks. "See on nüüd arutelu koht, kuivõrd ajutise töövõimetuse hüvitamine siis tööturu vajadustega kokku läheb," märkis ta.

"Me oleme seda teemat ju varasematel aastal ka arutanud. Ma näen siin seda kokkupuutepunkti selle koha peal, et töötukassa roll on sekkuda oma võimalustega võimalikult varakult ja toetama inimese tööturule tagasitulekut, siin kindlati on see kokkupuutepunkt olemas. Nüüd see teine pool, et me peame siis ikkagi omandama võimekuse anda hinnangut töövõimetuse õigustatusele, see on meie jaoks täiesti uus valdkond. Selles osas ei tundu asi meile väga sobilik," rääkis ta.

Tervise ja tööminister ning haigekassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski sõnas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et on kasvav mure, et töövõimetushüvitised kasvavad väga kiiresti seoses palgakasvuga. Seda raha saaks tema hinnangul kasutada hoopis muudeks teenusteks nagu näiteks ravijärjekordade parandamiseks.

"Neile kuludele tuleks piir panna, kas lagedega või mingite muude meetmetega, näiteks viia need kulud töötukassasse, kus on sellele süsteemile veidi teistsugune lähenemine," rääkis minister.

Toimetaja: Oliver Kahu



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema