Sillamäe liiklussõlme ehitus sai hoo sisse ({{commentsTotal}})

Tallinna-Narva maanteel on alanud seitse miljonit eurot maksma mineva Sillamäe liiklussõlme ehitustööd, mis kestavad järgmise aasta sügiseni. Ehituse käigus tekib mitmetasandiline ristmik ja osaliselt suunatakse liiklus süvendisse.

Praegu ristub maantee kallakul Sillamäe juures raudteega, mida mööda veetakse kemikaale. Aasta aega kestva ehitusega suunatakse poolteise kilomeetrise lõigul süvendi abil liiklus nii, et raudteetamm ületab autoteed, mida mööda liigub ööpäevas ligi 8400 autot.

"Selle projekt raames paraneb liiklusohutus, sest ristumised viiakse erinevatele tasanditele. Samuti kaob suur õnnetuseoht ja luuakse eeldused sadamaala täiendavateks arenguteks," selgitas Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg "Aktuaalsele kaamerale" projekti.

Ida-Viru maavalitsuses ollakse isegi ühe osakonna piires toimuva suhtes erinevatel seisukohtadel. Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik avaldas kartust, et loodav liiklussõlm tõmbab kriipsu peale 2013. aastal valminud projektile, mis nägi ette tiheda liikluse suunamise ümber Sillamäe. Praegu renoveeritav maantee oleks jäänud linnasiseseks teeks.

Käimasoleva ehituse vastu on maavalitsus saanud rohkem kui 250 Sillamäe elaniku allkirjaga protestikirja. Aiamaa omanikud kardavad, et süvendi rajamise käigus mõjutatakse põhjavee taset sel määral, et ehituse lähistel kruntidel kaob vesi.

"Mul jääb ainult sisuliselt Sillamäe rahvale kaasa tunda. See, mis seal tehakse, takistab Sillamäe linna arengut, vähemalt mis jääb teisele poole maanteed," kommenteeris Ida-Viru maavalitsuse
arengu- ja planeerimisosakonna nõunik Tiit Toos.

Sama osakonna juhataja Hardi Murula asja nii mustades värvides ei näe: "Kõik tegevused, mis sellel maanteel tehakse - seda muudetakse ohutumaks, kiiremaks muutub inimeste ja kaupade liikumine - on igati tänuväärsed."

Käimasolevad ehitustööd on kaheosalise ja kokku kümme miljonit eurot maksva projekti esimene osa. Teise etapiga on plaanitud turvalisemaks muuta linna Narva-poolne sissesõit. Mõlemad etapid peaksid toimuma nii, et see segaks maanteeliiklust võimalikult vähe.

 

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema