Mart Helme: ajaksin presidendina teistsugust välispoliitikat ({{commentsTotal}})

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) presidendikandidaat Mart Helme ütles, et presidendina ajaks tema senisest teistsugust välispoliitikat.

"Ringvaate" saade küsis Mart Helmelt, millist välispoliitikat hakkaks ta presidendina välisministeeriumis ajama.

"Kindlasti teistsugust, mis ei tähenda, et panen kohe lauale nõudmise, et peame lahkuma EL-ist, et peame alustama sõda Venemaaga, et peame piirid kinni panema ja peame hakkama neegreid maha laskma. Kindlasti seda ei tee, ehkki poliitilised oponendid püüavad jätta sellise muljet, et just sellne mees ma olen," rääkis ta.

"Mina olen rõhutanud seda, et meie riik on aktsepteerinud teatud suveräänsuspuude - me väga paljudel puhkudel ei kauple, ei vaidle, vaid teeme pikema jututa seda, mida kuskil Brüsselis, Bonnis, Washingtonis meile soovitatakse. Alati see pole meile kasulik. /.../ Meil on loomulikult kaupelmisruumi. Ja Euroopa on niivõrd kirev nähtus, et alati ja kõikides küsimustes on võimalik luua mõttekaaslaste koalitsioone, aga see on tülikas, töömahukas. See eeldab väga tõhusat diplomaatiat. See eeldab, et meil on diplomaatline võrgustik, see eeldab visiite, läbirääkimisi. See pole hõlbus, palju lihtsam on minna n-ö kergema vatupanu teed," lisas ta.

Küsitluste kohaselt on Mart Helme üks ebapopulaarsemaid kandidaate - 23 protsenti inimestest ei tahaks teda presidendina näha. 

"Kindlasti on nende hulgas väga palju vene rahvusest inimesi, kes umbusaldavad mind sellepärast, et peavad mind Eesti natsionalistiks. Kindlasti on suur hulk selliseid, kes on vasakliberaalsed ja arvavad, et ma hakkan kohe tegema siin Põhja-Koread - täiesti absurdne idee. Kindlasti on mingi hulk inimesi, kellele on jäänud mulje mingisugusest meedias ilmunud artiklist, mis on kuidagi mind demoniseerinud. Kindlasti on ka inimesi, kellele ma lihtsalt ei sümpatiseeri. Ma arvan, et siin lihtsalt neid inimesi tulebki paarkümmend protsenti. Aga ma arvan, et on mingi paarkümmend protsenti neid, kes väga tahaks," selgitas ta.

Kui Helmelt saates küsiti, kuidas ta kavatseb presidendina eesti ja vene rahvusest inimesi ühendada, ütles ta, et kavatseb jääda iseendaks.

"Mina kavatsen minna venelaste ette ja olla see, kes ma olen. Ja ma tean, et venelased peavad sellest väga lugu. Minu kolleeg Mihhail Stalnuhhin on öelnud, et Helme on muidugi Eesti natsionalist, aga ta on vähemalt aus," ütles Helme.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: