Valitsus leppis kokku järgmise aasta riigieelarves, aktsiisitõusud tulevad ({{commentsTotal}})

{{1474559464000 | amCalendar}}

Valitsuskabinet saavutas kabinetiistungil kokkuleppe järgmise aasta riigieelarves, mille suuruseks kujunes 9,5 miljardit eurot ehk kuus protsenti tänavusest suurem. Kavandatud aktsiisitõusud on jätkuvalt jõus, inimeste maksukoormus alaneb keskmiselt 0,2%.

"Valitsus leppis just kokku 2017. aasta riigieelarve," teatas peaminister Taavi Rõivas sotsiaalmeedia vahendusel.

"See on majanduslikku kasvu ja kindlustunnet toetav eelarve," võttis rahandusminister Sven Sester kokku ERR-i uudisteportaalile antud kommentaaris. Järgmise aasta eelarve on mitte ainult struktuurses tasakaalus, vaid lausa 0,2-protsendilises ülejäägis, rõhutas minister.

Üksikisiku maksukoormus langeb

Rahandusminister selgitas, et järgmisel aastal näeme mitmeid olulisi maksulangetusi: tulumaksuvaba miinimum tõuseb 180 euroni, sotsiaalmaks langeb 33 protsendilt 32,5 protsendini, alla 652 euro kuus teenivatele madalapalgalistele rakendub tulumaksutagastus. "Kõik need vähendavad maksukoormust ja jätavad inimestele rohkem raha kätte," kommenteeris minister. Kokku peaks inimeste maksukoormus alanema keskmiselt 0,2 protsenti.

"Valitsuse maksupoliitika eesmärk on olnud vähendada tööjõuga seotud makse ning tõsta pahede, tarbimise ja keskkonnaga seotud makse," selgitas Sester. "Kavandatavad aktsiisitõusud on jõus."

9,5-miljardilise eelarve sisse on kavandatud avaliku sektori nelja alamsektori palgatõus, mis hõlmab sotsiaalhoolekandetöötajaid, kõrgharidusega kultuuritöötajaid, sisekaitsetöötajaid (politseinikud, päästjad, tollitöötajad) ja õpetajaid. Seejuures õpetajate palgafond tõuseb 4,6% ja kõrgharidusega kultuuritöötajate oma 3,3%.

Fookus lastega peredel

Samuti pööratakse tähelepanu lastega perede elujärje parandamisele. Lisandub lapserikaste perede toetus, mis rakendub alates kolmandast lapsest ja on 200 eurot kuus, mida makstakse lisaks lapsetoetusele. See hakkab kehtima alates järgmise aasta 1. juulist.

"Valitsus soovib stimuleerida perede otsust kutsuda esile kolmanda lapse perretulek," selgitas Sester.

Käivitub elatisabifond, mis peaks tagama üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Lisaks toetatakse täiendavalt laste spordi- ja huvitegevust ning suurendatakse sügava puudega laste vanemate hooldustoetust.

Julgeolek üle nõutud miinimummäära

Julgeolek kui üks prioriteetsemaid valdkondi saab SKP-st mitte üksnes kohustusliku kaks protsenti, vaid see tõstetakse 2,18 protsendini. Riigieelarvesse on plaanitud ka täiendav raha liitlasvägede pataljoni kohalolekuga kaasnevateks kuludeks. Tõstetakse kiirreageerimisvõimekust ning jätkub idapiiri väljaehitamine.

Haigekassa eelarve on plaanitud kahe miljoni euroga miinusesse, edaspidistel aastatel peaks ka see tasakaalus olema.

Lisaks panustab valitsus oluliselt teaduse rahastamisse, tekib suurinvestori toetus ja rahastatakse Tallinna Euroopa Kooli laienemist, mis peaks aitama välisinvestoreid Eestisse tuua.

Käesoleva aasta riigieelarve kulude maht on 8,92 miljardit eurot ja tulud 8,84 miljardit eurot, seega uus, 9,5-miljardiline eelarve on kuus protsenti tänavusest suurem. Peamiselt tuleb tõus kavandatud parema maksulaekumise arvelt.

Rõivas: selle eelarve jaoks laenu vaja pole

Peaminister Taavi Rõivas rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et selle eelarve tegemiseks valitsusel laenu vaja võtta pole, kuna eelarve on tasakaalus.

"Aga põhimõtteliselt, kui vaatame väga kaugele ette ja mõtleme väga suurtele investeeringutele, siis loomulikult ei pea me ka laenu välistama. Aga praegu on mul hea meel öelda, et laenuraha taha meil ükski suurinvesteering küll ei jää," rääkis Rõivas.

"Me saame ilma laenurahata ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks - asi, mida kaua on oodatud. Me saame teha mitmeid muid olulisi investeeringuid, näiteks veel viimasel hetkel tuli täiendav otsus investeerida Euroopa Kooli hoonesse, et saaks kolm korda rohkem inimesi Eestis ingliskeelset haridust. Praegu meil laenuraha vaja ei lähe," lisas ta.

Rõivas ütles, et kogu eelarve on suunatud selleks, et Eestis tervikuna läheks elu paremaks. Eraldi tõi ta välja toetused lasterikastele peredele, samuti üksi elavatele pensionäridele

"Eeldada võib ka, et pensionid kasvavad väga korralikus tempos, sest palgatõus on olnud kiire. Mul hea meel öelda, et tööpuudus on olnud kiires vähenemises, mis tähendab, et järjest rohkematel Eesti peredel on töö ja ka neisse uutesse meetmetesse otsustasime lisaraha panna. Nii et tervikuna ma loodan, et Eestis võib julgelt öelda, et elu läheb järgmisel aastal paremaks ja selle nimel tuleb valitsusel tööd teha ka väljaspool eelarvet," rääkis peaminister.



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.