Valitsus leppis kokku järgmise aasta riigieelarves, aktsiisitõusud tulevad ({{commentsTotal}})

{{1474559464000 | amCalendar}}

Valitsuskabinet saavutas kabinetiistungil kokkuleppe järgmise aasta riigieelarves, mille suuruseks kujunes 9,5 miljardit eurot ehk kuus protsenti tänavusest suurem. Kavandatud aktsiisitõusud on jätkuvalt jõus, inimeste maksukoormus alaneb keskmiselt 0,2%.

"Valitsus leppis just kokku 2017. aasta riigieelarve," teatas peaminister Taavi Rõivas sotsiaalmeedia vahendusel.

"See on majanduslikku kasvu ja kindlustunnet toetav eelarve," võttis rahandusminister Sven Sester kokku ERR-i uudisteportaalile antud kommentaaris. Järgmise aasta eelarve on mitte ainult struktuurses tasakaalus, vaid lausa 0,2-protsendilises ülejäägis, rõhutas minister.

Üksikisiku maksukoormus langeb

Rahandusminister selgitas, et järgmisel aastal näeme mitmeid olulisi maksulangetusi: tulumaksuvaba miinimum tõuseb 180 euroni, sotsiaalmaks langeb 33 protsendilt 32,5 protsendini, alla 652 euro kuus teenivatele madalapalgalistele rakendub tulumaksutagastus. "Kõik need vähendavad maksukoormust ja jätavad inimestele rohkem raha kätte," kommenteeris minister. Kokku peaks inimeste maksukoormus alanema keskmiselt 0,2 protsenti.

"Valitsuse maksupoliitika eesmärk on olnud vähendada tööjõuga seotud makse ning tõsta pahede, tarbimise ja keskkonnaga seotud makse," selgitas Sester. "Kavandatavad aktsiisitõusud on jõus."

9,5-miljardilise eelarve sisse on kavandatud avaliku sektori nelja alamsektori palgatõus, mis hõlmab sotsiaalhoolekandetöötajaid, kõrgharidusega kultuuritöötajaid, sisekaitsetöötajaid (politseinikud, päästjad, tollitöötajad) ja õpetajaid. Seejuures õpetajate palgafond tõuseb 4,6% ja kõrgharidusega kultuuritöötajate oma 3,3%.

Fookus lastega peredel

Samuti pööratakse tähelepanu lastega perede elujärje parandamisele. Lisandub lapserikaste perede toetus, mis rakendub alates kolmandast lapsest ja on 200 eurot kuus, mida makstakse lisaks lapsetoetusele. See hakkab kehtima alates järgmise aasta 1. juulist.

"Valitsus soovib stimuleerida perede otsust kutsuda esile kolmanda lapse perretulek," selgitas Sester.

Käivitub elatisabifond, mis peaks tagama üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Lisaks toetatakse täiendavalt laste spordi- ja huvitegevust ning suurendatakse sügava puudega laste vanemate hooldustoetust.

Julgeolek üle nõutud miinimummäära

Julgeolek kui üks prioriteetsemaid valdkondi saab SKP-st mitte üksnes kohustusliku kaks protsenti, vaid see tõstetakse 2,18 protsendini. Riigieelarvesse on plaanitud ka täiendav raha liitlasvägede pataljoni kohalolekuga kaasnevateks kuludeks. Tõstetakse kiirreageerimisvõimekust ning jätkub idapiiri väljaehitamine.

Haigekassa eelarve on plaanitud kahe miljoni euroga miinusesse, edaspidistel aastatel peaks ka see tasakaalus olema.

Lisaks panustab valitsus oluliselt teaduse rahastamisse, tekib suurinvestori toetus ja rahastatakse Tallinna Euroopa Kooli laienemist, mis peaks aitama välisinvestoreid Eestisse tuua.

Käesoleva aasta riigieelarve kulude maht on 8,92 miljardit eurot ja tulud 8,84 miljardit eurot, seega uus, 9,5-miljardiline eelarve on kuus protsenti tänavusest suurem. Peamiselt tuleb tõus kavandatud parema maksulaekumise arvelt.

Rõivas: selle eelarve jaoks laenu vaja pole

Peaminister Taavi Rõivas rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et selle eelarve tegemiseks valitsusel laenu vaja võtta pole, kuna eelarve on tasakaalus.

"Aga põhimõtteliselt, kui vaatame väga kaugele ette ja mõtleme väga suurtele investeeringutele, siis loomulikult ei pea me ka laenu välistama. Aga praegu on mul hea meel öelda, et laenuraha taha meil ükski suurinvesteering küll ei jää," rääkis Rõivas.

"Me saame ilma laenurahata ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks - asi, mida kaua on oodatud. Me saame teha mitmeid muid olulisi investeeringuid, näiteks veel viimasel hetkel tuli täiendav otsus investeerida Euroopa Kooli hoonesse, et saaks kolm korda rohkem inimesi Eestis ingliskeelset haridust. Praegu meil laenuraha vaja ei lähe," lisas ta.

Rõivas ütles, et kogu eelarve on suunatud selleks, et Eestis tervikuna läheks elu paremaks. Eraldi tõi ta välja toetused lasterikastele peredele, samuti üksi elavatele pensionäridele

"Eeldada võib ka, et pensionid kasvavad väga korralikus tempos, sest palgatõus on olnud kiire. Mul hea meel öelda, et tööpuudus on olnud kiires vähenemises, mis tähendab, et järjest rohkematel Eesti peredel on töö ja ka neisse uutesse meetmetesse otsustasime lisaraha panna. Nii et tervikuna ma loodan, et Eestis võib julgelt öelda, et elu läheb järgmisel aastal paremaks ja selle nimel tuleb valitsusel tööd teha ka väljaspool eelarvet," rääkis peaminister.



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

UUDISED
Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.