Eesti mobiilioperaatorid peavad rändlustasude kaotamist ebamõistlikuks ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni plaan kaotada mobiiliteenuste rändlustasud lööb eelkõige nende Eesti klientide rahakoti pihta, kes reisivad vähe või üldse mitte, sest muudatus toob tõenäoliselt kaasa mobiilsideteenuste kallinemise. Eestis tegutsevad mobiilioperaatorid peavad Komisjoni ettepanekut ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks.

Komisjoni ettepaneku konks on selles, et tulevikus Hispaaniasse reisiva eestlase andmesidemahu peab Eesti operaator ostma sealselt kohalikult telekomiettevõttelt. Eesti operaator saab kliendilt tasu kodumaise tariifi alusel, aga Hispaania operaatorile peab maksma hulgihinna järgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lõuna-Euroopa sooviks hulgihinna maksimumiks 12-13 eurot ühe gigabaidi eest, Põhja-Euroopa 3-4 eurot ning Euroopa Komisjon räägib hetkel 8,5 eurost.

Kui Eestis algab erakliendile ühe gigabaidi andmesidemahu hind 50-60 sendist, siis ka Komisjoni ettepanek tähendaks välismaa operaatoritele mitmekordset pealemaksmist.

"Operaatorile pole see kindlasti hea, aga tarbija tõenäoliselt rõõmustab. Meie jaoks on see natuke turumajanduslik nonsenss," kommenteeris Tele2 Eesti tegevdirektor Argo Virkebau.

Elisa Eesti juhi Sami Seppäneni sõnul ei ole plaan praegusel kujul võimalik. Ta tõi näiteks, et Elisa emaettevõttes Soomes kujunes kasutatud andmesidemahuks iga kasutaja kohta keskmiselt 13 gigabaiti kuus.

"Igaüks oskab korrutada - 13 gigabaiti selle 0,0085 euroga, mis on praegu ettepanekus olev hulgihind - ehk meie peaksime igale meie kliendile, kes kasutab sama palju datat Euroopas olles kui kodus, maksma rohkem kui 100 eurot iga kuu peale. See valem ei toimi," selgitas Seppänen.

Euroopa Komisjoni plaan põhineb residentsusnõudel ehk kui inimene viibib ilma operaatori poolt aksepteeritava põhjuseta kaua välismaal ning kasutab kodumaiste hindadega rändlust, siis see viitab väärkasutusele.

"Eks igast kliendist, igast SIM-kaardi kasutajast jääb ju tegelikult märk maha, kuidas ta ühel või teisel pool piiri oma teenuseid kasutab, kui agaralt ta näiteks mobiilset internetti tarbib. Eks selle pealt saab siis juba vaadata, kas on põhjust kahtlustada pahatahtlikku kasutamist või mitte," rääkis Telia Eesti meediasuhete juht Raigo Neudorf.

Kuna Eesti mobiilioperaatoritel tekib tänaste hindade juures ja rändlustasude kadudes eelarvesse auk, tuleb eeldatavasti tõsta mobiilsideteenuste hindu.

"Ma usun, et need kallinevad nende jaoks, kes ei reisi. Kes reisivad, nende jaoks läheb soodsamaks," ütles Virkebau.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: