Obama: suutmatus lõpetada Süüria sõda painab mind pidevalt ({{commentsTotal}})

Barack Obama.
Barack Obama. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA president Barack Obama tunnistas kolmapäeval avaldatud usutluses, et teda painab endiselt suutmatus lõpetada Süüria brutaalset kodusõda.

Obama ütles usutluses teenekale presidendiinstiutsiooni ajaloolasele Doris Kearns Goodwinile, et langetas oma kaheksa valimisaasta jooksul ehk kõige raskemaid otsuseid just Süüriaga seoses.

"Alati on asju, mida ma soovin, et oleksin saanud paremini teha," ütles jaanuaris ametist lahkuv president. "Aga pole palju olukordi, mille puhul vaatan tagasi ja ütlen, et langetatud otsus või kurss, mida me järgisime, oli vale."

Hea näide on riigipea sõnul olukord Süürias, mis painab teda enda sõnul pidevalt.

"Ütleksin, et kõige taustal, mis on minu presidentuuri ajal juhtunud, paneb teadmine sadadest tuhandetest hukkunutest ja miljonitest ümberasunutest mind endalt küsima, mida oleksin saanud viimase viie-kuue aasta jooksul teisiti teha," ütles Obama.

Samas kordas ta varasemat positsiooni, et Süüria presidendi Bashar al-Assadi kukutamise valikud olid äärmiselt halvad.

"Konventsionaalsed argumendid sellest, mida oleks saanud teha, on valed. Näiteks arusaam, et kui me oleksime andnud Süüria ülestõusnutele rohkem tagasihoidlikke relvi, oleks see viinud otsustavamalt Assadi kukutamiseni," sõnas president.

"Arusaam, et kui ma oleksin andnud käsu piiratud õhulöökideks pärast keemiarelvaküsimuse tõusetumist selle asemel, et pidada läbirääkimisi ja viia riigist välja kõik keemiarelvad - et see oleks olnud otsustav. Suhtun kõigesse sellesse skeptiliselt," ütles Obama.

Ühendriikide president tunnistas samas, et küsib endalt, kas oli midagi, mille peale tema valitsus ei tulnud.

Allikas: AFP-BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: