Fotod: Õhuväe piloodid imiteerisid kopteri hädamaandumist vette ({{commentsTotal}})

Eesti õhuväe piloodid imiteerisid uues Revali merekooli basseinis kopteri hädamaandumist vette ja vee alt, kinnisest kabiinist väljasaamist. Kuigi merepäästeõppusi on Eesti merevetes tehtud aastaid, siis uude, sisetingimustes tehtavate õppuste jaoks loodud Revali merekooli basseini lasti vesi alles äsja sisse.

Neli vaprat pilooti pidid simuleerima kopteriõnnetust keset veekogu, kus lennumasin oli vee alla vajunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Enamasti piloot suudab maandada kopteri pehmelt vette ja väga tihti elatakse maandumine vette üle, aga kui sa ei oska kasutada päästevahendeid, siis võib tulla külmumissurm, näljasurm, uppumissurm. Ajalugu on näidanud, et kui inimest ei valmista selleks ette, siis nende pääsemise šansid on oluliselt väiksemad," selgitas erivarustuse tehnik, vanemveebel Janek Tauram.

Esimesel soojendusharjutusel oli kopter õiget pidi ja kabiinil ei olnud aknaid, mis lihtsustas sellest välja pääsemist. Iga järgnev harjutus läks aga raskemaks ja lõpuks olid piloodid vee all kinniste rihmadega, ümberpööratud kabiinis, mille aknad tuli eemaldada.

"Ega see just kõige meeldivam tunne ei ole. Aga mulle meeldivad sellised vees ja õhus toimetamised. Väga suurt ärevust see sisse ei tekitanud, aga oli natukene kõrgem kui tavaliselt," rääkis piloot, nooremseersant Kaimar Lomp.

Kõige keerulisem on tema sõnul õigel hetkel esimest korda sisse hingata, et oleks piisavalt aega tegutseda. "See väike balloon, mis meil kaasas on, annab meile hapnikku ikkagi suhteliselt lühiajaliselt. Kui sa selle esimese hingamise jätad valesse aega ja liiga hiljaks, siis sa tõmbad endale hoopis vett sisse," rääkis Lomp.

Siiani ei ole Eestis sellist sisekeskust olnud, kus saaks merepäästet treenida, mistõttu viivad Eestis teenivad liitlasväed oma harjutusi läbi kodumaal. Edaspidi võib see Janek Taurami sõnul aga muutuda.

Eestis on sellist koolitust saanud umbes 20 õhuväe pilooti.

"Loomulikult, päris keskkonnas on külmad veed, mis tekitavad veel külmašokki ja muid tegureid, aga küll me nendeni ka jõuame," ütles Tauram.

Toimetaja: Merili Nael



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: