Fotod: Õhuväe piloodid imiteerisid kopteri hädamaandumist vette ({{commentsTotal}})

Eesti õhuväe piloodid imiteerisid uues Revali merekooli basseinis kopteri hädamaandumist vette ja vee alt, kinnisest kabiinist väljasaamist. Kuigi merepäästeõppusi on Eesti merevetes tehtud aastaid, siis uude, sisetingimustes tehtavate õppuste jaoks loodud Revali merekooli basseini lasti vesi alles äsja sisse.

Neli vaprat pilooti pidid simuleerima kopteriõnnetust keset veekogu, kus lennumasin oli vee alla vajunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Enamasti piloot suudab maandada kopteri pehmelt vette ja väga tihti elatakse maandumine vette üle, aga kui sa ei oska kasutada päästevahendeid, siis võib tulla külmumissurm, näljasurm, uppumissurm. Ajalugu on näidanud, et kui inimest ei valmista selleks ette, siis nende pääsemise šansid on oluliselt väiksemad," selgitas erivarustuse tehnik, vanemveebel Janek Tauram.

Esimesel soojendusharjutusel oli kopter õiget pidi ja kabiinil ei olnud aknaid, mis lihtsustas sellest välja pääsemist. Iga järgnev harjutus läks aga raskemaks ja lõpuks olid piloodid vee all kinniste rihmadega, ümberpööratud kabiinis, mille aknad tuli eemaldada.

"Ega see just kõige meeldivam tunne ei ole. Aga mulle meeldivad sellised vees ja õhus toimetamised. Väga suurt ärevust see sisse ei tekitanud, aga oli natukene kõrgem kui tavaliselt," rääkis piloot, nooremseersant Kaimar Lomp.

Kõige keerulisem on tema sõnul õigel hetkel esimest korda sisse hingata, et oleks piisavalt aega tegutseda. "See väike balloon, mis meil kaasas on, annab meile hapnikku ikkagi suhteliselt lühiajaliselt. Kui sa selle esimese hingamise jätad valesse aega ja liiga hiljaks, siis sa tõmbad endale hoopis vett sisse," rääkis Lomp.

Siiani ei ole Eestis sellist sisekeskust olnud, kus saaks merepäästet treenida, mistõttu viivad Eestis teenivad liitlasväed oma harjutusi läbi kodumaal. Edaspidi võib see Janek Taurami sõnul aga muutuda.

Eestis on sellist koolitust saanud umbes 20 õhuväe pilooti.

"Loomulikult, päris keskkonnas on külmad veed, mis tekitavad veel külmašokki ja muid tegureid, aga küll me nendeni ka jõuame," ütles Tauram.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema