Madise: riiki ei juhi mitte president, vaid riigikogu ({{commentsTotal}})

Õiguskantsler Ülle Madise tuletas käimasolevaid presidendivalimiste ümber toimuvat vaadates meelde, et Eestit kui parlamentaarset riiki juhib riigikogu, mitte president. Debattidel arutatavate teemadega võib aga inimestele jääda vale mulje.

ETV "Kahekõne" saatekülaline, õiguskantsler Ülle Madise rõhutas, et põhiseaduse järgi on Eesti parlamentaarne riik, mistõttu on kõige olulisemad valimised parlamendi valimised.

"Eesti kõige tähtsamad valimised on riigikogu valimised. Riigikogu juhib Eesti riiki. Mitte president, mitte valitsus. Riigikogu," toonitas Madise, põhjendades seda kõigi elutähtsate seadustega, mis riigikogus vastu võetakse ja mis Eesti elu reguleerivad.

"Päevapoliitilist debatti on huvitav jälgida, aga võib kergesti tekitada inimestes tunde, et need asjad sõltuvad presidendist, aga president ei juhi riiki, riiki juhib riigikogu," toonitas Madise veelkord.

Madisele tundus, et riigipea valimise protsess kisub kiiva juba siis, kui kõik erakonnad oma kandidaatidega välja hakkasid tulema, lootuses teha propagandat nii oma parteile kui ka oma kandidaadile. "See ei ole põhiseaduse vaimuga kooskõlas," leidis Madise.

Õiguskantsler pooldab riigikogus presidendi äravalimiseks kehtivat vähemalt 68 hääle nõuet ega näe probleemi, et see valimiskogusse jõuab. "Tegemist ei pea olema teise peaministriga, tegemist ei saa olla üksnes koalitsiooni presidendiga. Siis liigutaksegi edasi valimiskogusse, ja nii on see ju ka mitu korda varem olnud," põhjendas Madise.

Samas möönis Madise, et kahtlemata on presidendil võimu.

"Sümboolne võim on presidendil tohutu," ütles Madise. Presidendi ülesandeks peab ta eestlaskonna kooshoidmist nii välismaal kui ka kodus.

"Sihtide sõnastamine, moraalseks majakaks olemine, roll välis- ja julgeolekupoliitikas," loetles Madise presidendi võimu. Tema sõnul peab presindendi näol olema tegemist esindusliku ja mõjusa kujuga, kelle telefonikõnesid võtavad ka mõjukate suurriikide juhid vastu.

Kohalikke omavalitsusi ära kaotada ei või

Õiguskantsler on jälginud teravalt käimasolevat haldusreformi. Tema asi on silmas pidada, et sellega üle põhiseaduses sätestatud piiride ei mindaks. Seetõttu on Madise hinnangul liidetavatel omavalitsustel õigus ka kohtusse pöörduda väitega, et nende sundühendamine on põhiseaduse vastane, kui nad suudavad ära tõestada, et midagi muutub seeläbi halvemaks.

"Põhiseadus võimaldab haldusreformi. Jällegi, põhiseadus ütleb, et kohalikku omavalitsust kui sellist ei tohi ära kaotada. Kui kellelgi tuleks pähe moodustada Eestis kaks või kolm kohalikku omavalitsusüksust, siis on selge, et Lõuna-Eesti ei ole mingisugune kohalik omavalitsus."

Millised need kohaliku omavalitsuse piirid on, on aga riigikogu kui seadusandja otsustada.

Inimõiguste kaitse lähtub põhiseadusest

Madise rõhutab, et Eesti lähtub ka vähemuste kaitsel põhiseadusest, mitte šariaadiõigusest või muudest trükistest. Vähemuste kaitsmisel lähtutakse seetõtu põhiseadusest - näiteks kui keegi nõuab oma usutunnistusele või valikutele vastavat menüüd, siis on seaduses kirjas, et säärase toidu pakkumine ei tohi olla ülemääraselt kulukas.

"Loomulikult ei hakka keegi tegema restorani moodi menüüd ei vanglas ega kaitseväes," põhjendas Madise, miks igaüks ei pruugi saada seal soovitud toidulauda.

"Kõik inimesed, kes siin elavad, peavad austama ka siinseid seadusi," võttis Madise kokku.

Toimetaja: Merilin Pärli



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: