ÜRO julgeolekunõukogu kiitis heaks lennundusjulgeoleku resolutsiooni ({{commentsTotal}})

Tallinna lennujaama sisemuse kujundust värskendatakse.
Tallinna lennujaama sisemuse kujundust värskendatakse. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

ÜRO julgeolekunõukogu kiitis neljapäeval ühehäälselt heaks resolutsiooni, mille alusel hakatakse parandama jälgimist ning julgeolekukontrolle lennujaamades eesmärgiga "tuvastada ja ennetada terrorirünnakuid" tsiviillennunduses.

Resolutsioon näeb ette julgeoleku parandamist lennujaamahoonetes, informatsiooni jagamist võimalike ohtude kohta ning reisijate nimekirjade edastamist riigivõimudele "tuvastamaks katset siseneda või läbida nende territooriume".

Tegemist on esimese ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, mis puudutab üksnes lennundusjulgeolekut pärast rünnakuid Ukrainas, Egiptuses, Brüsselis, Istanbulis ja mujal.

Terroriorganisatsioonide jaoks on tsiviillennud "atraktiivseks sihtmärgiks", mille ründamisega kaasneb tavaliselt märkimisväärne arv inimohvreid ja suur majanduslik kahju.

Maailmas korraldatakse iga päev umbes 100 000 lendu ning lendab kümme miljonit inimest. See on kokku 3,5 miljardit reisijat aastas, sõnas rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) peasekretär Fang Liu.

Õhutranspordivõrgustiku lendude ja reisijate arv kahekordistub 2030. aastaks, sõnas ta.

Peamiste ohtudena tõi Liu välja väiksed kaasaskantavad relvad, pagasisse peidetud isetehtud lõhkekehad, kaasaskantavad raketiheitjad, julgeolek maapinnal, küberjulgeolek, droonid ning võimalik lennundustöötajatest lähtuv oht.

Allikas: AP-BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: