Küsitlus: Kaljurand on Eesti elanike presidendieelistustes liider ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand ja Siim Kallas.
Marina Kaljurand ja Siim Kallas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kui esimesed ja teised eelistused kokku liita, sooviksid Marina Kaljuranda presidendina näha pooled Eesti elanikud ja 54 protsenti valimisealisi kodanikke, selgub populaarsusküsitlusest.

Kui augustis toetas Kaljuranda 25 protsenti valimisealisi küsitletuid, siis septembris on Kaljuranna toetus kasvanud 41 protsendi peale, Kaljurand on edetabeli tipus trooninud alates jaanuarist, kui Eesti Päevaleht hakkas Turu-uuringute AS-ilt tellima avaliku arvamuse uuringut võimalike presidendikandidaatide kohta.

Populaarsuselt järgmine on Siim Kallas, ehkki tema toetus on augustiga võrreldes pisut kahanenud ehk kui augustis toetas teda 19 protsenti valimisealisi kodanikke, siis septembris 15 protsenti. Liites kokku esimesed ja teised eelistused, sooviks Kallase presidendiks saamist neljandik elanikke ja 27 protsenti valimisealisi kodanikke.

Ülejäänud kandidaatide toetus on juba järgu võrra väiksem ehk Allar Jõksi ja Mart Helmet toetavad kuus protsenti valimisealisi elanikke, seejuures on Jõks toetajaid pisut kaotanud, Helme toetus aga püsib muutumatuna. Märgatavalt on kasvanud Mailis Repsi toetus ehk kui juunis toetas teda ainult üks protsent ja augustis kolm protsenti valimisealisi kodanikke, siis septembris seitse protsenti ja sellega on ta rahva silmis kolmandal kohal, augustis oli sel kohal 10 protsendiga Allar Jõks.

"Avalikkuse silmis on Kaljurannale Reformierakonna ametlikust toetusest ilmajäämine ainult kasuks tulnud ja tema populaarsust plahvatuslikult suurendanud," selgitas Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk Kaljuranna kõrget reitingut.

Reformierakonna valijatest toetavad Kaljuranda 49 protsenti küsitletuid, Kallast 33 protsenti, SDE valijatest on Kaljuranna taga 56 protsenti ning Mailis Repsi toetab 21 protsenti Keskerakonna valijaid, Allar Jõksi 20 protsenti IRL-i ja 15 protsenti Vabaerakonna valijaid.

Kivirähki sõnul on Kaljurannal ja Repsil märgatavalt suurem toetus naissoost vastajate seas ehk Kaljuranda toetab 42 protsenti naisi ja 32 protsenti mehi, Repsi toetus on vastavalt 10 protsenti ja kuus protsenti ning meessoost kandidaatide toetus on suurem just meeste seas ehk Allar Jõksil vastavalt seitse ja neli protsenti, Mart Helmel seitse ja kaks protsenti ja Siim Kallasel 16 ja 12 protsenti.

"Seega tuleb soopõhine valik neil presidendivalimistel selgelt esile ja nagu teada, on valimiskogu koosseisus mehed suures ülekaalus. Siiski on vähemalt Kaljuranna toetus ka meeste seas ülekaalukalt suurim," märkis Kivirähk.

Turu-uuringute AS korraldas elanike seas küsitluse 6.–20. septembril. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, keda soovib avalik arvamus näha järgmise presidendina. Tegemist on uuringutega, kus küsitleja on küsitletavaga näost näkku kohtunud ehk tegemist ei ole veebiküsitlusega. Küsitluses osales 812 valimisealist Eesti kodanikku.

Toimetaja: Marek Kuul



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: